Selge keele päeval alanud ja keeletoimetajate ameti sünnipäeval lõppenud keelenupuvõistlus tõi oodatust märksa rohkem kirjutisi. See rõõmustav asjaolu näitab, et eesti keel läheb inimestele korda ja nad soovivad oma mõtteid sel teemal jagada.
Žürii liikme Ann Siimani sõnul esitati nuppe väga erinevatel teemadel: käsitleti üksiksõnu ja -väljendeid, tuletati meelde õigekirjareegleid, vaadeldi inglise keele mõju ja stiiliküsimusi, lahati oskussõnu ja anti selge keele soovitusi. “Ka kirjutajaid on eri valdkondadest: oma mõtted on kirja pannud toimetajad ja teadlased, aga ka arvukate muude elualade esindajad. Žürii arvates väärivad eraldi äramärkimist võistluse noorimad – Jüri kooli kuuenda klassi keelejütsid Holger Voog ja Mattias Järvamägi gi- ja ki-liite kirjutamise nipi eest ning nende õpetaja Marielle Aas. Oleme tänulikud ka teistele õpetajatele ja õppejõududele, kes on ise nuppe kirjutanud ning soovitanud neid oma õpilastel ja üliõpilastel meile saata,” ütles Siiman.
Žürii on keelenupud läbi vaadanud, andnud kirjutajatele tagasisidet ja valinud välja 20 parimat, kes pälvivad eriauhinna 50 eurot.
Keelejütsi kategooriasse paigutas žürii põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kellest eriauhinna saavad Karoliina Karotamm (“Eesti keele kolm salakäänet”), Bertha Kivistik (“Selge keel kui ühiskondliku mõistmise eeltingimus”), Tristan Nikolajev (“Kumb on voolavam, kas raha või keel?”), Sandriin Salenik (“Et sõna ei jääks üksikuks”) ja Merelle Tellisaar (“Cringe – kas uus viis öelda piinlik?”).
Keeleselli kategoorias pälvisid eriauhinna üliõpilased Liisa-Lotte Hein (“Kui keel läheb õllest pehmeks”), Paul Kristjan Koppel (“Kümmekonna, sadakonna ja tuhatkonna aasta pärast”), Merike Mitnits (“Kas peame iga asja eest tänama?”) ja Jaana Toome (“Kas eesti keel on ohus?”).