Riigikontroll hoiatab täna avaldatud aruandes, et praegu on terviseandmed sageli vigased või segased. Kuigi puudulikest andmetest tulenevad otsesed ravivead on harvad, koormab infopuudus nii tervishoiutöötajaid kui patsiente.
Osa meditsiiniasutustest ei esita ravikokkuvõtteid (epikriise) üldse või teevad seda hilinemisega. Ainuüksi 2025. aasta esimeses kvartalis hilines üle 152 000 epikriisi. Levinud on arusaam, et tasuliste teenuste andmeid ei pea tervise infosüsteemi esitama, mis tekitab andmelünki.
Näiteks leidub hambaraviasutusi, mis on info ravi kohta sisestanud suure viivitusega või ei ole oma patsientide kohta infosüsteemi ühtki dokumenti esitanud. See tähendab, et kui patsient soovib end ravida teises hambaraviasutuses, alustab uus hambaraviasutus tööd varasemast ravist teadmata või siis peab tuginema vaid patsiendi räägitavale.
„Arstil on keerukam ja aeganõudvam ravida patsienti, kelle kohta tal pole selget ja usaldusväärset infot. Kui epikriis hilineb või jääb esitamata, võib viivitus võib patsiendile ohtlikuks osutuda. Kui arst ei näe tervikpilti, võib ta teha ekslikke raviotsuseid,“ ütles riigikontrolli auditijuht Rauno Vinni.
„Näiteks üks psühhiaater määras aastaid lubatust suuremas koguses sõltuvust tekitavaid ravimeid (bensodiasepiine) ja jättis suurema osa vastuvõttudest riiklikku tervise infosüsteemi kirja panemata: kuuel patsiendil oli 11 aasta jooksul üle 650 visiidi, kuid dokumenteeritud oli neist vaid 7%,“ kirjeldas Vinni. „Ent kui andmeid pole või need on poolikud, ei näe järgmine arst ega järelevalve, millist ravi osutati, kas see oli põhjendatud ja millised riskid võivad tekkida. Sõltuvust tekitavate ravimite puhul peavad otsused olema selgelt põhjendatud ning kirjas ka kaalutud alternatiivid.“
Patsiendi terviseandmete kvaliteet mõjutab oluliselt ka sotsiaaltoetuste ja -teenuste määramist. Kui töövõime või puude raskusastme hindamise aluseks olevad terviseandmed on ebapiisavad või vastukäivad, siis see halvendab inimeste võimalusi saada sotsiaaltoetusi ja -teenuseid, millele neil on õigus ja mille järele võib sel hetkel olla terav vajadus, hoiatab riigikontroll.
Õigusaktid on osaliselt ajast ja arust
Terviseandmete vormistamise ja kogumise nõuded on paljudes õigusaktides segamini ja osaliselt ajale jalgu jäänud, tervishoiutöötajad peavad jätkuvalt infot tervise infosüsteemi sisestama justkui vanade paberblankettide järgi. Kuigi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on loonud uued andmevahetusstandardid, saavad paljud tervishoiuasutused vananenud tehniliste lahenduste tõttu tervise infosüsteemis saata dokumente üksnes eelmise põlvkonna vormides – 2024. aastal edastati 79% epikriisidest varasemates vormingutes. See piirab andmete kasutatavust ning suurendab tõlgendusvigade riski, seisab aruandes.
„Näiteks edastas õde immuniseerimisteatised vananenud dokumendivormingus. Seetõttu ei jõudnud need riiklikku infosüsteemi ja puudub info selle kohta, milliseid vaktsiine inimesele on manustatud,“ sõnas riigikontrolli auditijuht Vinni.
Raviarved ja terviseandmed ei ole ka omavahel süsteemselt seotud. Tervishoiuteenuse osutajad esitavad tervisekassale raviarveid sageli enne, kui ravitegevus on tervise infosüsteemi kantud. Seetõttu puudub automaatne seos arve ja epikriisi vahel ning sisuline kontroll nende vastavuse üle on takistatud. See tähendab, et riik maksab teenuse eest enne, kui on tõendeid selle korrektsest osutamisest.
Killustatus süsteemides ja juhtimises
Tervishoiuasutustes kasutusel olevate IT-süsteemide rohkus on kulukas ning takistab ühtset dokumenteerimist. Vananenud lahendused muudavad terviseandmete vormistamise aeganõudvaks ja ebamugavaks. Ühtse praktika kujunemist raskendab asutuste erinev töökorraldus, sh see, et osa tervishoiutöötajaid ei pea dokumentide nõuetekohast vormistamist ja edastamist piisavalt oluliseks. Sageli ei piisa ka vastuvõtuajast kõigi vajalike andmete kirja panemiseks ning sissekandeid tehakse töövälisel ajal, märgitakse aruandes.
„Nii näiteks avastas üks patsient terviseportaalis, et perearst, kelle nimistusse ta ei kuulunud, oli talle diagnoosi ja ravi määranud. Teisel juhtumil puudusid ambulatoorsetes epikriisides andmed kõigi arsti määratud ravimite, sh retseptiga välja kirjutatud ravimite kohta: märgitud ei olnud retsepti numbrit, toimeainet, ravimivormi, annust ega manustamiskordi. See võib patsiendi tervisele juba ohtlik olla,“ selgitas Vinni.
Kuigi infosüsteemide edasiarendamisel on suur potentsiaal, on edenemist takistanud ebaselge rollijaotus, osapoolte erinevad ootused infosüsteemide arendamisele ja dokumenteerimise nõuete uuendamisele ning killustatud juhtimine. See aeglustab nii terviseandmete standardite uuendamist kui vajalikku üleminekut kaasaegsematele lahendustele.
Riigikontroll soovitab teha muudatusi
Riigikontroll soovitab sotsiaalministeeriumil ajakohastada terviseandmete vormistamise nõuded ja koondada need ühtsesse, arusaadavasse raamistikku. Lisaks soovitab riigikontroll piirata vananenud andmevahetusvormingute kasutamist ning kehtestada üleminek kaasaegsetele standarditele. Koos osapooltega on vajalik tagada üleminek modulaarsele üleriigilisele infosüsteemile, mis vähendaks killustatust ja kulusid.
Tervisekassal soovitab riigikontroll seada raviarvete hüvitamise eelduseks nõude, et tervishoiuteenuse osutaja on riiklikku tervise infosüsteemi edastanud nõuetekohased terviseandmed. Samuti soovitab riigikontroll suurendada sihtvalikute ja kliiniliste auditite mahtu ning laiendada ja automatiseerida standardpäringuid.
Terviseametil soovitab riigikontroll ka tugevdada kaebustepõhise menetluse kõrval süsteemset riskipõhist järelevalvet ning hinnata tegevuslubade kontrollimisel senisest enam tervise infosüsteemi andmete esitamise ja terviseandmete kvaliteedi nõuete täitmist.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel tuleks riigikontrolli hinnangul määrata selged prioriteedid e-tervise arendusel, tagada arenduste koordineeritud elluviimine ning laiendada automaatkontrollide süsteemi.
Aruande täisteksti leiab siit.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)