Eesti parim odaviskaja Gedly Tugi loodab ebaõnnestunud hooaegade järel taas üles leida võistlusrõõmu ja pikad odakaared. Pärast tänavust hooaega lõpetas Tugi kolm aastat kestnud koostöö treener Magnus Kirdiga ning jätkab nüüd Sloveenias kogenud juhendaja käe all.
Kirdi juhendamisel viis Tugi isikliku rekordi 60.65-ni, aga eelmisel aastal ja tänavu 60 meetri joont kätte saada ei õnnestunud. Nüüd on noorte tiitlivõistlustelt medaleid võitnud 24-aastane Tugi leidnud uue hingamise Sloveenias, kus harjutab kogenud Andrej Hajnšeki treeningrupis.
Hajnšek on varem juhendanud Sloveenia rekordinaist Martina Ratejd ja Rio olümpiavõitjat Sara Kolakit. Tugi sõnul on uue koostöö esimestel kuudel kõik väga hästi laabunud.
“Tutvuste kaudu sain kontakti, tulin septembris siia proovima, mulle väga meeldis siin,” rääkis Tugi Vikerraadiole. “Otsustasin, et tulen siia ja hakkan treenima. Kindel oli, et vanamoodi ma jätkata ei taha, tahan teistsugust treeningsüsteemi. Mul olid siin sõbrad ees, kes temast rääkisid, see kõik meeldis mulle ja tal on ka olnud nimekaid õpilasi.”
“Treening on täiesti teistsugune,” tõdes Tugi. “Visatakse hästi tihti ja õues. Praegu on 12 kraadi ja päike paistab, muidu olen terve talv visanud vastu seina. Mõõdulint on siin kogu aeg taga. Mind on hästi vastu võetud, elan siin ühe Horvaatia sportlasega koos. Kõik on väga hästi laabunud.”
Kuna Tugi Eesti olümpiakomiteelt enam toetust ei saa, on tema rahaline olukord keeruline. Õnneks on tubli sportlane ise raha kõrvale pannud. Appi tõttas ka pikaaegne Rapla korvpallielu eestvedaja, praegune korvpalli meistriliiga arendusjuht Jaak Karp.
“Kaks viimast hooaega on olnud väga kehvad, riik mind enam ei toeta ja rahaliselt kerge ei ole. Karp tuli pärast EMV-d minu juurde ja ütles, et tahab mind aidata, erasponsoreid otsida. See projekt on mul viimaste aastate säästude pealt – panustan järgmise hooaja peale, loodan, et järgmine aasta tuleb hea ja siis on need mured ka lahendatud,” usub Tugi.
Tugi sõnul on uuel treeneril seni tema kohta jagunud vaid kiidusõnu. Oluline on ise kainet mõistust säilitada. “Ma olen praegu saanud väga positiivset tagasisidet, ise mõtlengi, et pean enda peas need madalamaks mõtlema. Kui tal on siin käinud 68 meetri naised ja ütleb mu kohta, et ma olen kõige parem materjal, kes siin käinud on, üritan mitte uhkeks minna,” muigas Tugi.
Kaks ebaõnnestunud hooaega on odaviskaja sõnul olnud väga õpetlikud. Kui nüüd õnnestub taas leida võistlemisrõõm, on Tugi sportlikud eesmärgid kõrged. “Kui kahte viimast hooaega poleks olnud, ei oleks ma võib-olla siin; poleks teises riigis treenimas. Kui mul usku endasse poleks, siis ma ei teeks enam võib-olla sporti. Usun endasse nii palju, et võtsin selle teekonna ette – et teha kõik võimalik, et enda üle lõpuks uhkust tunda,” sõnas ta.
“Muidugi on meetrid nii mul kui treeneril peas, võistluseesmärkide nimel tippsporti tehakse. Kui võtta kahte viimast hooaega, üritan oma peas olla ettevaatlik ja pigem leida iseenda jaoks võistlustahet tagasi. Viimastel aastatel muutus sporditegemine kohustuseks, nüüd on vaja, et silm säraks jälle. Siis tulevad ka normid, tulemused ja rekordid – ma olen selles kindel,” lisas Tugi.