Selleks et pidada sammu kiiresti arenevate ja muutuvate tehnoloogiliste uuenduste ja võimalustega sõjanduses, alustas kaitseväe juhataja otseses alluvuses tööd tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille keskne eesmärk on toetada kaitseväe võitlemisvõime kasvu.
Sõda Ukrainas näitab, et droonidest on saanud sõjapidamise lahutamatu osa. See tähendab, et ka meil tuleb asi selgeks saada. Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad harjutasid neljapäeval uusi oskusi.
“Maakeeli öeldes me paneme granaadi drooni külge, lendame sihtmärgi kohale ja vabastame (granaadi) ja hävitame etteantud vastase,” ütles laskeharjutuse koordinaator nooremleitnant Darian Tiks.
Kogu õpe on uus ja tähendab senisest teistmoodi lähenemist nii väljaõppele, aga ka vajalikule tehnilisele arsenalile. Just selleks, et pidada sammu ja lahendada tehnoloogiaga seotud probleeme, kutsuti ellu innovatsiooni väejuhatus.
“Põhieesmärk on toetada. Kui nemad toimetavad oma väljaõppega, siis nende jaoks ongi vaja toetust – et keegi mõtleks selle peale, mis vahendid, kust kohast, millistele tingimustele vastavad, sest me näeme, et tehnoloogia muutub kiiresti,” lausus tulevikuvõime ja innovatsiooni ülem major Ivo Peets.
“Meil on olemas pikaajalised plaanid, kus võimelüngad professionaalide poolelt pannakse kokku. Et see saaks kiiresti toimuma uue tehnoloogia raamistikus, see on see kriitiline koht, kuna sõda areneb kiiresti. Meil on vaja püsida praktiliselt iganädalaselt infoväljas, et saada sellest aru, kuidas sõda liigub ja et meie ei jääks nii-öelda vana tehnoloogiat kasutama,” lausus tulevikuvõime ja innovatsiooni tehnoloogiajuht Jaak Kalja.
Uus väejuhatus paikneb Tallinnas ja osaliselt ka Tartus. Väejuhatusse kuulub umbes 30 inimest, kellest enamus on tehnoloogid ja IT-spetsialistid eraettevõtetest ja avalikust sektorist. Droonidega seotud on vaid osa tööst. Muu hulgas hõlmab see ka tehisintellektiga seotud küsimusi ja Balti kaitsevööndi arendamist.
“Me oleme rajamas punkrite ja kaevikute liini, aga sinna juurde on vaja täiendavat tehnoloogiat, sensoreid. Meie osa ongi näha, mida pakub Eesti kaitsetööstus, mida pakuvad erinevad välisettevõtted, ka initsiatiivid ja siduda see kokku sellega, mis on riigikaitseks vajalik,” ütles Peets.