Uibo: Eestil on vaja oma Alexander Stubbi
Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo ütles, et tõenäosus president riigikogus ära valida on suurem, kui kunagi varem. “Suures saalis on potentsiaalselt vajalik kogus hääli selleks olemas. On kaks diametraalselt erinevat maailmavaadet: tulevikule suunatud ja minevikule suunatud. Riigikogu koosseis annab tulevikuvaatele täna võimaluse,” sõnas Uibo.
Uibo sõnul ei ole ta kuulnud, et riigikogu koridorides võimalikest kandidaatidest juba räägitaks.
Uibo sõnul võiks esmalt ühise kandidaadi osas kokkuleppele jõuda koalitsioon koos varem valitsusse kuulunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga (SDE).
“Ma arvan, et koalitsioon koos sotsidega võiksid teha ühise pingutuse ja leida see sobilik kandidaat. Usun, et kõik kolm saavad aru, et kui see ei õnnestu, on meie järgmine president pigem minevikku vaatav,” ütles Uibo.
“Ma arvan, et praegu on vaja leida väga tugev, välispoliitikat ajav ja tundev president, kes suudab samas olla ka näoga rahva poole. Ta peab olema sidemees maailma ja Eesti vahel ja protsesside selgitaja nendel väga keerulistel aegadel, mis kahjuks lähevad ilmselt veel keerulisemateks. Eestil on oluline panna välja oma parim, et meie huvid ja meie hääl oleks iga nädal maailmapoliitikas teada ja ka kuulda,” ütles Uibo.
“Meil on vaja oma Alexander Stubbi. Alar Karisel on aga teistsugused kvaliteedid,” lisas Uibo.
Uibo märkis, et kui lavale ilmub inimene, kes on võimekam välis- ja maailmapoliitikas kui istuv president, siis Uibo hääl läheb temale.
“Alar Karisel on omad kvaliteedid, aga ma kaldun arvama, et praegu on vaja rohkem püssirohtu selleks, et kaitsta Eesti huve rahvusvaheliselt. See pole Karise prioriteet minu meelest olnud,” ütles Uibo veel.
Läänemets: presidendi valimine eeldab koalitsiooni ja opositsiooni koostööd
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets rõhutas, et presidendi valimine on eelkõige riigikogu ülesanne põhiseaduse järgi. Kuna presidendi valimine eeldab ülekaalukat parlamendi enamust, on seeläbi esindatud ka kõige laiapõhjalisemalt rahva tahe läbi saadikute.
“Parlamendis valimine on sotsiaaldemokraatide esimene eelistus. Selle eelduseks on ühise kandidaadi leidmine, mitte koalitsiooni poolt pakutud nime üle otsustamine. Vaadates aga Isamaa ja teiste opositsioonierakondade retoorikat, mis on üles ehitatud valitsuserakondadest distantseerumisele, on raske uskuda, et sealtpoolt kohe sisulist tahet ühisosa otsida leidub,” sõnas Läänemets.
Läänemetsa sõnul riigikogus kandidaatidest räägitud pole ning samuti ei ole ka ühegi konkreetse ettepanekuga sotsiaaldemokraatide poole pöördutud.
“Arvan, et sellel pole ka mõtet, sest pole täit kindlust, et valitsus kevade üle elaks, mis muudaks tugevalt kokkuleppe otsimise lähtekohti. Koalitsioonierakondadel ei ole ei parlamendis ega valijameeste kogus piisavalt võimekust presidenti valida, sama võimekus puudub opositsioonil. Järgmise presidendi valimine eeldab koalitsiooni ja opositsiooni koostööd, muud võimalused matemaatiliselt ei tööta,” rääkis sotside juht.
“Peamine küsimus on selles, kas president valitakse riigikogus või valijameeste kogus. Esimesel juhul on liberaalsematel erakondadel suurem jõuõlg, teisel juhul konservatiivsetel, kuid siiski vajatakse teineteisega koostööd,” tõdes SDE juht.
Rääkides Alar Karis võimalikust uuesti kandideerimisest, ütles Läänemets, et Karis on olnud kindlameelne president, seda näitab tema sõnul kasvõi pretsedenditult suur arv seaduseid, mis ta parlamendile tagasi on saatnud.
“Seega on tal presidendina sisuline potentsiaal täiesti olemas. Samas oleneb presidendi tagasi valimine sellest, mida Karis ise soovib ning teiseks peab olema võimalikult vähe neid, kes tema kandidatuuri välistavad. Selles viimases tundub, ei pruugi ühisosa erakondadel olla vajalikult suur. Samas jätkuvalt, see kõik oleneb kas ja kaua valitsuskoalitsioon püsib, seega enne maikuud tõsiseltvõetavaid läbirääkimisi ja ettevalmistusi ma tulemas ei näe, mistõttu ei ole mõtet ühtki konkreetset seisukohta varasemalt kujundama hakata,” kommenteeris Läänemets.
Reinsalu: vajalikke samme tuleb astuda õige ajastatusega
Isamaa esimehe Urmas Reinsalu sõnul on presidendikandidaatidest veel vara rääkida.
“Ma ei spekuleeriks praegu. See on väga kaalukas küsimus ning eeldab poliitilise usalduskriisi olukorras erilist pühendumist, et saavutada ühiskonna ootustele vastav tulemus. Mingeid parteidevahelisi läbirääkimisi Isamaa praeguse seisuga pidanud ei ole,” ütles Reinsalu.
“Presidendivalimistele tuleb läheneda tõhusa tulemuse saavutamiseks süsteemselt ning vajalikke samme astuda õige ajastatusega, et valimistulemused looksid usaldust,” rõhutas Reinsalu.
Hetkel on Reinsalu sõnul hoopis asjakohane menetleda jõudsasti presidendivalimiste seadust, millele Isamaa tegi muudatusettepaneku suurendada valijameeste kogus omavalitsuste esindajate osakaalu, mis seoses omavalitsuste arvu vähenemisega on pidevalt kahanenud.
“See oleks asjakohane jõustada, sest see on kehtiva põhiseaduse raames praktiline meede, et valimiskogu peegeldaks paremini ühiskonna ootusi,” sõnas Reinsalu.
Isamaa tegi äsjastel kohalikel valimistel tugeva tulemuse, võites valimised 22 omavalitsuses ning on pooltes Eesti omavalitsustes koalitsioonis.
Pillak: eelistus oleks president riigikogus ära valida
Reformierakonna fraktsiooni juhi Õnne Pillaku sõnul riigikogus presidendikandidaatide üle arutatud ei ole ja see ootab ees aasta alguses.
“Presidendivalimised on kindlasti üks järgmise aasta olulistest teemadest. Kui on sobiv kandidaat ja tahe, siis on võimalik president riigikogus ära valida küll, kuid need arutelud seisavad veel ees,” ütles Pillak.
“Meie eelistus on leida parim kandidaat, keda riigikogus vajalik enamus toetab, nii nagu põhiseadus seda esimese eelistusena näeb ette,” lisas ta.
Mis puudutab Alar Karist, siis Pillaku hinnangul on ta olnud Eestile tasakaalukas president.
Helme: EKRE paneb välja oma kandidaadi
EKRE esimees Martin Helme avaldas arvamust, et liberaalne leer ehk Reformierakond ja Eesti 200 koos sotsidega üritab presidendivalimised riigikogus iga hinna eest ära teha, sest valijameestekogus oleks ülekaal EKRE-l, Isamaal ja Keskerakonnal, arvestades KOV-valimiste tulemust ja liites riigikogu saadikud juurde.
Helme sõnul spekuleeritakse riigikogu koridorides seni kõige enam õiguskantsler Ülle Madise nimega.
Koalitsioonierakondadega potentsiaalse kandidaadi teemal Helme sõnul juttu pole olnud. “Minul mitte. Pole ka kuulnud, et teistel oleks olnud. Me kavatseme üles seada oma kandidaadi ja sellele kandidaadile hakkan ma mõistagi ise toetust otsima,” ütles Helme.
Helme märkis, et lõpliku otsuse EKRE presidendikandidaadi osas teeb juuni alguses toimuv erakonna kongress.
Helme sõnul Alar Karise jätkamist presidendina ei toeta, kuigi ta on paremini hakkama saanud kui kaks eelmist presidenti.
“Tema avalikud esinemised on vältinud ühiskonna provotseerimist ja lõhestamist ja selle eest kiidan teda. Aga ta ei ole kaitsnud põhiseadust, eriti näiteks obstruktsiooni lõpetamisel, kui sellega käis kaasas nii põhiseaduse kui ka riigikogu kodukorra rikkumine. Ta oleks pidanud seaduserikkumisega vastu võetud seadused jätma välja kuulutamata. Samuti ei oleks ta tohtinud välja kuulutada seadust, mis võimaldab pedofiilidel peale karistuse kandmist edaspidi töötada lasteasutustest,” rääkis Helme.
Laats: Keskerakond on Karise suhtes positiivselt meelestatud
Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et ta ei pea hetkel tõenäoliseks, et riigikogus õnnestub president ära valida. “Pigem otsustab järgmise presidendi valijameeste kogu,” sõnas ta.
Laats märkis, et riigikogu koridorides on kandidaatidest põgusalt räägitud, kuid ametlikke nimesid ei ole. “Samuti ei ole koalitsioon opositsiooni poole tõsist koostöösoovi näidanud,” lausus Laats.
Mis puudutab Alar Karise võimalusi, siis Laatsi sõnul on tal riigikogus keeruline toetust leida, kuid valijameeste kogus võivad tema šansid olla märksa paremad.
“Koalitsioonisaadikute seas ei ole ma Karise suhtes suurt entusiasmi märganud – pigem on olnud toon tagasihoidlik, ka seetõttu, et mitmete seaduste puhul on presidendi arusaam olnud valitsusest erinev,” ütles Laats.
“Viimased sündmused seoses president Karise Kasahstani visiidiga näitavad üsna selgelt, et presidendivalimiste kampaania on alanud. Rünnakud olid suunatud just Karise vastu, mistõttu võib eeldada, et valitsuserakondadel on juba olemas oma alternatiivne plaan,” rääkis Laats.
Laats lisas veel, et Keskerakond on Karise suhtes pigem positiivselt meelestatud, kuid lõpliku seisukoha kujundab erakond lähikuudel.
Karis vihjas mittekandideerimisele
11. oktoobrist 2021 Eesti presidendi ametis olnud Alar Karis andis oktoobri alul mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri.
“Mis juhtuma hakkab, raske on öelda. Ma võin nii palju küll öelda, et peab juhtuma väike ime, et mind keegi veenab kandideerima,” ütles Karis Vikerraadios vastuseks Mirko Ojakivi küsimusele, kas ta võtab vastu teise ametiaja või Eestile tuleb uus president.
Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas esmaspäeval presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu, kuhu sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku, mis suurendab valimiskogus ligi kaks korda kohalikest omavalitsustest pärit valijameeste arvu.
Selle tulemusena valitaks volikogudest valimiskogusse 204 liiget ja koos 101 riigikogu liikmega oleks valimiskogu 305-liikmeline. Kui seadus jääks muutmata, siis kuuluks valimiskogusse 208 liiget.
Sotsiaaldemokraatide teine ettepanek tagaks väikestele omavalitsustele, aga ka opositsiooni kuuluvatele volikogu liikmetele presidendi valimiskogus suurema esindatuse. Praegune kord näeb ette, et kuni 10 000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsustest valitakse valimiskokku üks inimene.
Presidendi valimise seaduse muudatused on läbinud riigikogus esimese lugemise.
Järgmised presidendivalimised toimuvad Eestis 2026. aasta hilissuvel.