Nii regionaal- ja põllumajandusministeerium kui ka Tallinna transpordiamet eelistaksid, et Balti jaama juurde Tallinnas jääks alles Rannamäe teel asuv ühistranspordi seisuplats.
Oktoobris lõppes Tallinna linna ja Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse parkimisleping Suurtüki tänava parkla osas, mida kasutati maakonnaliinide busside seisuplatsina. Sinna asemele on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu raames planeeritud koht, kus südalinna koolide õpilastel oleks võimalik sporti teha.
Uus mure on aga tekkinud teise Balti jaama lähedal asuva seisuplatsiga. Aadressil Rannamäe tee 5 olevast seisuplatsist peaks üldplaneeringu järgi saama haljasala. Regionaal- ja põllumajandusministeerium leiab, et selle platsi sälitiamine oleks liikuvuse tagamisel oluline, selgitas regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais.
“Kui haljasala sinna tuleks, siis peaksid bussid tegema tühisõite, et oodata mujal. Tegelikult sellega kasvaksid nii ebasoodsad keskkonnamõjud kui ka rahalised kulud ja mis seal salata, see survestab ka riigieelarvet, mis toetab maakonnaliine. Sõiduplaanide kvaliteet saaks ka tegelikult kannatada ja inimeste ümberistumise mugavus oleks ka halvem,” ütles Soomlais.
Samas nentis ministeerium, et rohelisema linnaruumi poole liikumine on positiivne samm, mistõttu pakutakse välja, et platsile võiks mahtuda nii haljasala kui ka väiksemas mahus busside seisuplats. “Väike aga vajalik ruum ühissõidukite seismiseks lühiajaliselt seal piirkonnas võiks jääda, et selle võrra vähendada seda haljasala suurust,” ütles Soomlais.
Ka Tallinna transpordiamet eelistaks, et seisuplats Rannamäe teele alles jääks.
Transpordiameti juhataja asetäitja Olev Parts sõnas, et on selle tagasiside andnud edasi ka linnaplaneerimise ametile.
“Balti jaam on sõlmjaamana oluline taristu terve Tallinna linna ja ka regiooni mõistes. Ta on üks vähestest kesklinna sõlmjaamadest, kus saab korraldada linna- ja maakonnaliinide seisuplatsi funktsiooni,” ütles Parts.
Parts märkis, et nii Tallinn 2035 arengustrateegias kui ka jätkusuutliku linnaliikuvuse kavas ette nähtud, et ühistranspordi osakaal linnas suureneks. See aga eeldab ka rohkem seisuplatse.
“Kesklinna piirkonnas on täna kasutusel kaks seisuplatsi – üks neist on Balti jaamas ja teine on Hobujaamas. Hobujamaa seisuplatsile on algatatud juba detailplaneeringu menetlus. Arvestades seda, on ka meie seisukoht, et kesklinnas on oluline, et bussidel ja üldiselt ühissõidukitel oleks lõpp-peatuse juures ka see seisu võimalus. See teeb selle liinide korraldamise pisut efektiivsemaks,” selgitas Parts.
Kuivõrd Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu avalik väljapanek lõppes alles 7. detsembril, ei ole veel ministeerium ega Tallinna transpordiamet jõudnud värske transpordi abilinnapea Joel Jessega arutelusid teema üle pidada. Parts loodab selleni jõuda uue aasta alguses.
Ka Soomlais ootab sisulisemat arutelu: “Avalik väljapanek selleks ongi, et kõik seisukohad kokku, koguda ja ma eeldan, et meil ikkagi tekib ka sisulisema arutelu koht.”