Iirimaa on järgmise aasta teisel poolel Euroopa Liidu eesistuja ja kaardistas oma julgeolekuriskid. Selgus, et Iirimaal ei ole piisavalt vahendeid enda kaitsmiseks, kuid kaitsekulutuste suurendamist takistab mure neutraalsuse pärast.

Rahvusvaheliste ja Euroopa Asjade Instituudi ning audiitorfirma Deloitte Ireland ühisraport tõdeb, et Iirimaa seisab silmitsi lähiajaloo kõige ohtlikuma julgeolekuolukorraga: relvastatud rünnaku võimalus Euroopa Liidu liikmesriigi vastu ei ole enam välistatud ja Iirimaal puudub võimekus end sellise rünnaku eest kaitsta.

Suurim mure on võimalik rünnak energiataristu vastu. Puuduvad ka gaasihoidlad, mis muudab Iirimaa väga haavatavaks, rääkis Shane Mohan audiitorfirmast Deloitte Ireland Iirimaa ringhäälingule RTÉ antud intervjuus.

“Me oleme ülimalt sõltuvad imporditud gaasist ja teistest kütustest. Meie energiavõrkude vastupidavus on oluline kõigi eluvaldkondade jaoks, alates haiglate töötamisest ja lõpetades Interneti toimimisega, ” selgitas Mohan.

Väga haavatav on ka Dublini sadam. Kui sadama töö katkeks küber- või füüsilise rünnaku tõttu, mõjutaks see juba mõne päeva jooksul rahvusvahelisi tarneid, muuhulgas toiduvarustust.

“Teatud kaubad meie poeriiulitel, näiteks toit lõppeks väga kiiresti. Nagu üks meie meeskonna liige ütles: kohvikutes saab kohv otsa enne kui inimesed üldse aru saavad, et midagi on juhtunud,” tõi Mohan näite.

Iirimaal on tehtud suuri invetseeringuid andmekeskustesse, tehnoloogia-ettevõtetesse, see aga suurendab omakorda haavatavust. Iirimaast on saanud oluline kommunikatsioonisõlm, mille kaudu liigub üle 30 protsendi kogu Euroopa Liidu andmemahust.

“See kõik teeb meid üsna haavatavaks, sest muudab meid ahvatlevaks sihtmärgiks,” nentis Mohan.

Iirimaa koges Venemaa huvi näiteks hiljuti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiidi ajal kui Dublini lähedusse, Zelenski lennuki liikumisteele ilmusid tundmatud droonid. Praeguseks on Euroopa Liidu satelliidipiltidelt avastatud ka “tumeda laeva” kohalolu Iiri meres, mis on tõenäoliselt nende droonidega seotud.

Iirimaa on juba asunud tegutsema oma kaitsevõime suurendamise nimel. Sel nädalal tutvustas kaitseminister Helen McEntee 1,7 miljardi euro suurust kaitsekulutuste paketti aastani 2030. See on 55 protsenti suurem kui eelmine plaan. Eesmärk on kiirendada kaitseväe moderniseerimist ja parandada kaitsevõimet maa-, õhu-, mere- ja kübervaldkonnas.

Julgeolekuraport aga hoiatab, et kaitsevõime tugevdamise arutelu tuleb lahutada Iirimaa neutraalsuse teemast.

Siiamaani on kõik kaitseküsimuste arutelud jõudnud kiiresti selleni, et teema tõstatajat hakatakse süüdistama NATO-meelsuses.

Aruanne toonitab, et neutraalsus tähendab seda, et Iirimaa peab suutma tuvastada oma julgeolekut ohustavaid tegureid, pakkuma sobivat heidutust ja vajadusel suutma end nende ohtude eest tõhusalt kaitsta. Samuti tuleks aruande koostajate sõnul teavitada avalikkust ohtudest, millega Iirimaa silmitsi seisab, et suurendada ühiskonna valmisolekut ja seega ka vastupanuvõimet.