Eesti Panga värske statistika kohaselt ulatus teenusepakkujate bilansimaht kolmanda kvartali lõpus 2,82 miljardi euroni, kasvades aastaga 40,8%. Valdava osa sellest ehk 90% moodustasid klientide varad. Keskpank märkis, et klientide varade mahu 32-protsendiline aastakasv tulenes peamiselt krüptovarade, eelkõige bitcoin’i ja ether’i hinnatõusust.

Kui veel teise kvartali lõpus (juunis 2025) hoidsid Eesti kliendid teenusepakkujate juures bitcoin’e ligikaudu 71 miljoni euro väärtuses, siis septembri lõpuks oli see summa kukkunud vaid 10 miljoni euroni.

See langus on seda tähelepanuväärsem, et bitcoin’i turuhind samal perioodil hoopis kasvas 6%. See tähendab, et tegemist polnud vara väärtuse langusega, vaid massiivse müügi või varade väljavooluga teistesse rahakottidesse. Aastases võrdluses on Eesti klientide bitcoin’i-positsioon siiski 42% plussis, mis viitab aasta esimese poole tugevale kasvule, mis nüüd järsult likvideeriti. Samal ajal kui bitcoin’e müüdi, näitasid Eesti kliendid üles suuremat huvi ether’i vastu. Eesti klientide ether’i varade maht kasvas kvartaliga 38% ja aastaga 16%, ulatudes 4 miljoni euroni.

Kahjum kaob

Kuigi varade mahud kasvavad, on turuosaliste arv vähenenud. Kolmanda kvartali lõpus tegutses Eestis 38 krüptoteenuse pakkujat, mida on seitsme võrra vähem kui aasta varem. See viitab turu jätkuvale konsolideerumisele ja järelevalve karmistumisele.

Märkimisväärne pööre on toimunud sektori kasumlikkuses. Kui 2024. aasta kolmandas kvartalis kandsid teenusepakkujad kokku 29,1 miljoni euro suurust kahjumit, siis tänavu samal ajal oli koondkahjum vaid 0,5 miljonit eurot. See on paranemine ka võrreldes tänavuse teise kvartaliga, mil miinus ulatus 3,9 miljoni euroni.

Sektori müügitulu oli kolmandas kvartalis 24,6 miljonit eurot. See jääb küll alla eelmise aasta sama perioodi tulemusele (34,7 miljonit), kuid näitab tugevat taastumist võrreldes 2025. aasta teise kvartali 16,2 miljoni euroga.

Eesti on vaid registreerimispaik

Statistika kinnitab jätkuvalt, et Eestis litsentseeritud krüptoäri on oma olemuselt globaalne ning seos kohaliku majandusega on pigem formaalne. 16 teenusepakkuja enamusosalus kuulus mitteresidentidele ja välismaalaste osa teenusepakkujate omakapitalis moodustas kokku lausa 92%.

Ka klientide profiil on rahvusvaheline: Eesti klientide varad moodustasid teenusepakkujate koguportfellist vaid 2%. Suurimad varad pärinevad euroala riikidest (33%), Šveitsist (27%) ja Poolast (19%).

Kauplemisaktiivsus on kõrge

Üleüldine kauplemisaktiivsus on tõusuteel. Teenusepakkujate klientide kauplemiskäive oli kolmandas kvartalis kokku 3,27 miljardit eurot, mis on üle 600 miljoni euro rohkem kui eelmises kvartalis. Eesti kliendid (peamiselt ettevõtted) tegid suuremahulisi tehinguid – kauplemiskäive oli 206 miljonit eurot, millest 180 miljonit tuli juriidilistelt isikutelt. Keskpank täpsustas, et 91% sellest ettevõtete käibest olid tehingud, mille tegelikud kasusaajad olid mitteresidendid.

Sentimentaalsus turul on positiivne: kvartali jooksul ostsid kliendid krüptovarasid 161 miljoni euro võrra rohkem kui müüsid.

  • Muud krüptovarad: 1,2 miljardit eurot (+60% aastaga)

  • Bitcoin: 845 miljonit eurot (+30% aastaga)

  • Ether: 428 miljonit eurot (+29% aastaga)

Klientide arv ulatus kvartali lõpuks 1,68 miljonini, kasvades aastaga 4,4%.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (24)