Rahvusraamatukogu kultuurinõuniku Karl-Martin Sinijärve raamatusoovitustesse maandus sel nädalal kolm teost.
R. F. Kuang “Katabaas” (2025)
Akadeemilisest ilmast ja ülikoolivärgist on raamatuid tehtud rohkem kui vaja. Oma panuse säherdusse folklorasse annab ka “Katabaas”. No et juhtumisi tegevus peamiselt põrgus toimub ja suunisi võetakse Dante, Vergiliuse, T. S. Elioti ning paljude teiste klassikute põrgukaartidelt, polegi liiga tähtis. Põrgu, siis põrgu. Mis ta hullem koht kui siinne elu. Kohati lahedamgi, näikse. Maagiat ja muugiat saab ka.
Kõlab nagu Harry Potter täiskasvanutele? Täitsa võimalik võrreldus. Igasugu imetrikka ja loogilisi meelemänge leidub robinal, juhet jooksutatakse kokku ja lahku ebaterve elegantsiga. Jah, alguses oli tunne, et no jälle paras pasmas suvakat fantastikat, aga mida edasi, seda haaravamaks läks ja kokkuvõttes võib vaba meelega inimesele vägagi soovitada tumeda talveöö põnevdamiseks. Ole sa siis laps või lapsevanem, leidub hüva janti jagusalt-tegusalt. Piisavalt hea lugu, et sõna “katabaas” tähenduse järeleuurimiseni jõudsin alles siis, kui raamat läbi. Te uurige ka ise, mina vihjeid ei anna. Hakkate niikuinii pärast filosoofe lugema.
Jüri Liiv “Ringmajanduse ringmäng” (2025), Jüri Liiv ja Pille Tammela “Arabella ja karvane maailm” (2025)
No Jüri Liiv ei hellita. Ta on me ajusid trukkinud õhtuõpikutega ja klohminud rohepöörasust, igati õigesti ja õigustatult kõike teinud. Nüüd siis nii-ütelda ringmajanduse kallal. Arvasin, et ega siin kivi kivi pääle jää, ent oh valesaama. Jäävadki just. Mõttetu mört varistatakse kivide vahelt välja ning mõttekat mõtet niristatakse asemele. Nipsti-napsti muutub maailm paremaks paigaks.
“Ringmängus” ei kisu Liiv emotsionaalseks kätte, vaid võtab kümned ja kümned (eel)arvamused süsteemse rahumeelsusega läbi. Et mis toimib, mis mitte nii väga ja mis ei saa põhimõtteliselt kunagi toimima hakatagi. Ega uskujate usku ei väära, ent mõtlejate mõtteid on võimalik suunata. Liiv teab täpselt, kelliste lugejatega on võimalik mõttevestlust pidada ja millistega ei teps.
Mina sain siit päris ohtrasti adekvaatset teavet ega põrganud tagasi ka teaduslikumatelt lehekülgedelt, mida autor tehnoloogiakaugel lugejal lahkesti vahele jätta soovitab. Enne prügi sorteerimist kohustuslik lugivara. Ja järelemõtlemise käigus selgesti taaskasutatav.
Kes urisema hakkas, võtku välja Jüri Liivi teine külg ning läbigu lõbus lasteraamat “Arabella ja karvane maailm”. Arabella nimi on muidugi nii Aino Perviku kaubamärk kui olla saab, ent Liivi Arabella saadab samuti vaimukaid napakusi korda ning müdistab mütomaailma veere peal reipasti. Lustakad lühilood pere pisematele terasematele särasilmadele.