Erakond Parempoolsed kasvatab riigikogu valmiste eel piirkondlikku võrgustikku pannes seal paika uusi juhte. Tallinna Lasnamäe piirkonna juhiks sai äsja erakonnaga liitunud, kireva poliittaustaga Nikolai Degtjarenko.
Novembris andis erakond teada, et nendega liitus Degtjarenko, kes varem kuulus 14 aastat Keskerakonda, aga on kandideerinud ka Savisaare valimisliidus ja roheliste nimekirjas. Äsjastel kohalikel valimistel kandideeris Degtjarenko Maardus valimisliit Maardu Hääl nimekirjas.
Tänaseks on teada, et Degtjarenkost on saanud Parempoolsete Lasnamäe piirkonna juht.
Sel nädalal selgus, et Parempoolsed valisid Tartu linna piirkonnale uue juhatuse ning et esimeheks sai Mart Laidmets.
Erakonna juht Lavly Perling ütles ERR-ile, et Parempoolsetel ongi praegu toimumas piirkondade juhtide valimised.
“Eelmisel nädalal said moodustatud Tallinnas kõik kaheksa osakonda. Tallinna Mustamäe osakonna juhiks on valitud Merle Raun – majandusteadlane, tugeva teoreetilise ja praktilise ettevõtja taustaga inimene, kes tegi väga hea tulemuse ka kohalikel valimistel Mustamäe esinumbrina. Ka teiste osakondade juhid on – kui nad valituks osutuvad -, kindlasti väärt inimesed,” sõnas Perling.
Degtjarenko poliitiliselt kirev minevik Perlingut ei häiri, kuid ta eeldab, et uued juhid sobitaksid end Parempoolsete väärtusruumi.
“Eks kohalike inimeste kohta tuleb küsida ennekõike kohalike piirkondade käest. Me oleme selle süsteemi välja arendanud, et piirkonnad, kes inimesi vastu võtavad, ise räägivad nendega, küsivad, testivad maailmavaadet. Eks neil inimestel lasub vastutus tõestada, kes nad on, kuidas nad mõtlevad ja milline on nende väärtusruum. Üks on selge: nemad peavad kohanduma meie organisatsioonikultuuri ja maailmavaatega,” rääkis Perling.
Perling: meiega liitub igal nädalal uusi inimesi
Perling ütles, et Parempoolsetel on kolm suurt vagu, mida nad praegu sisse ajavad.
“Esiteks on maailmavaateline baas: me peame oma kohuseks olla parempoolsele inimesele alternatiiviks, mis tähendab, et valmistame ette väga selget ja konkreetset plaani. See puudutab küsimusi, kuidas majandusseisakust välja tulla ja majandus uuesti kasvama saada; milline peab olema Eesti maksusüsteem tervikuna ja millised on need radikaalsed reformid, mis tuleb ära teha, et saada majandus tugevaks ja läbi selle riik kaitstuks,” rääkis Perling.
“Teine on inimeste pool: meiega liitub tõesti iga nädal uusi inimesi ja selle üle on meil väga hea meel,” lisas ta.
“Kolmas on organisatsiooni kasvatamine. Pärast kohalikke valimisi on meiega liitunud üksjagu uusi inimesi, oleme loonud uusi osakondi ja valmistame ette uute piirkondade loomist, et organisatsioon saaks tugevaks ja iga parempoolne inimene saaks oma kodukohas liituda Parempoolsete rakukesega,” sõnas Perling.
Parempoolsetel on äriregistri andmetel tänase seisuga 836 liiget.