Terve 2025. aasta jooksul on Venemaa sõjavägi suutnud hõivata alla ühe protsendi Ukraina territooriumist, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju.
Kaju ütles, et kõigi erinevate rahuläbirääkimiste initsiatiivide kõrval on oluline märkida, et sõjategevus jätkub ja lahingutegevus on intensiivne. “Venemaa on korduvalt väljendanud, et ta saavutab oma eesmärgid kas sõjategevuse abil või ilma selleta, ning püüab igati jätta muljet, et suudab seda sõda senises mahus jätkata veel väga pikka aega,” lausus Kaju pressikonverentsil.
“Siinkohal on aga oluline silmas pidada, et näiteks 2025. aasta jooksul on Venemaa suutnud hõivata alla ühe protsendi Ukraina territooriumist. Samuti on valdavalt seda aastat iseloomustanud olukord, kus Vene relvajõudude isikkoosseisu kaotused on väga suured. Me räägime siin suuresti kaotustest 1000–1500 võitlejat ööpäevas, nii et aasta lõikes kujunevad need kaotused väga suureks,” rääkis Kaju.
Ta ütles, et Venemaa taktika on aja jooksul muutunud ja ka käesolevaid nädalaid on iseloomustanud ulatuslikud droonirünnakud eelkõige Ukraina energiataristu vastu. “Kasutatakse sadu droone ööpäevas, mida toetatakse kümnete ballistiliste ja tiibrakettidega. Ukraina õhukaitse suudab valdava osa neist maha võtta, kuid üksikud droonid ja erinevat tüüpi raketid pääsevad siiski kaitsest läbi, põhjustades kaotusi Ukraina energiataristule. Küll aga on Ukraina seni suutnud kõik purustused või elektrikatkestused üsna kiiresti likvideerida, mis näitab Ukraina toimepidevuse head taset,” sõnas Kaju.
Olukord rinnetel ja Ukraina vastutegevus
Rinnetel on Kaju sõnul endiselt Venemaa raskuspunkt Pokrovski-Mõrnohradi suund ja Venemaa on seal saavutanud piiratud edu. “See edu on pigem lokaalne, tõsi, selle raames avaldatakse ennekõike survet piirkonnas paiknevate Ukraina üksuste varustusteedele. Siin on aga jällegi oluline ära mainida, et Ukraina töötab samal ajal välja alternatiivseid varustusteid, et üksused suudaksid oma lahingutegevust piirkonnas jätkata. Ehk siis Ukraina kergekäeliselt oma alasid ei loovuta ja võitleb seal seni, kuni see on taktikaliselt otstarbekas ja mõistlik,” lausus Kaju.
Kaju rääkis, et lisaks Pokrovski suunale on Vene väed saavutanud piiratud edu ka Harkivi, Luhanski ja Zaporižžja oblastis, kuid ka seal jätkub Ukraina kaitsetegevus ja korraldatakse vasturünnakuid. “Nii et suures plaanis on Venemaa edu taaskord pigem marginaalne ja sellega kaasnevad neile üsna suured kaotused nii elavjõus kui ka tehnikas,” ütles Kaju.
Kaju osutas, et Ukraina jätkab vastutegevusena samuti kaugmaa-täpsuslöökide andmist Venemaa sõja- ja energiataristule, seda ennekõike seetõttu, et vähendada Venemaa võimekust sõda edukalt pidada.
“Näiteks peatus töö naftatöötlemistehases Rjazanis pärast seda, kui Ukraina tabas seda tehast juba teist korda kahe nädala jooksul. Samuti on tugevalt kahjustatud vedelgaasiterminali Temrjuki sadamas. Hea näide Ukraina merelisest tegevusest on rünnak Venemaa varilaevastiku hulka kuuluva tankeri Dashan pihta,” ütles Kaju.
Kaju sõnul on Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkunud Venemaale välja vaherahu energeetika vallas, mille eesmärk on, et peatatakse teineteise energeetikaobjektide ründamine. Venemaa on selle tagasi lükanud lootuses, et suudab selle kaudu Ukrainat piisavalt survestada.
Kaju lisas, et Ukraina on välja öelnud, et nad on hakanud sõjategevuses kasutama enda loodud ballistilisi rakette. Konteksti mõttes on siin Kaju sõnul oluline välja tuua, et Ukraina kasutab lisaks juba modifitseeritud tiibraketti Neptun ja tiibraketti Flamingo. “Kokkuvõttes on kõik need kolm raketisüsteemi oluliselt avardanud Ukraina võimet rünnata Venemaa objekte Venemaa enda sügavuses ehk me räägime rünnakutest sadade kilomeetrite kaugusel rindejoonest.”
Kokkuvõtvalt saab kaju sõnul öelda, et raskuspunktid muutunud ei ole ning fookus on mõlemalt poolt teineteise energiataristu ründamisel ehk kaugmaalöökidel üksteise tagalasse. “Lahingutegevus on intensiivne hoolimata erinevatest rahuläbirääkimiste initsiatiividest ja seni saame öelda, et hoolimata kõigest sellest retoorikast, mida Venemaa ühelt poolt näitab, suudab Ukraina endiselt oma territooriumi aktiivselt kaitsta. Märkimisväärseid muutusi meil tegelikult rindejoones ei ole,” lõpetas Kaju.