Urmet Kook rääkis, et värsked erakondade reitingud paistavad silma eelkõige selle poolest, et kui varasemalt on Keskerakonna reitingu tõus toimunud toetuse taastamise läbi muukeelses valijaskonnas, siis nüüd on Keskerakonna toetus kasvanud ka eestlastest valijate seas, seda 10 protsendini.
Aivar Voog pakkus, et kui Keskerakond oleks kohalikel valimistel saanud Tallinnas absoluutse enamuse, siis seda reitingu tõusu poleks võib-olla olnud. “Aga see, et nad pidid valima kellegi tugevama koalitsioonipartneri, on muutnud nende kuvandit eestlaste hulgas vastuvõetavamaks,” sõnas Voog.
Anvar Samost ütles, et Keskerakonnaga koalitsiooni minek mõjus positiivselt ka Isamaale.
“Siin on mõjud vastastikused. Kui vaatame omakorda Isamaa toetust venekeelsete valijate seas, siis ma ei oska ajalooliselt öelda, kas Isamaa on kunagi olnud teine eelistus, aga mulle tundub, et vist kunagi varem sellist asja pole olnud,” kommenteeris Samost.
“Vastastikku nad legitimeerivad teineteist. Kõige suurem sõnum on alati tegu ja see tegu on antud juhul olnud ühise koalitsiooni moodustamine Tallinnas, pealinnas, olles hästi tähelepanu keskmes. Keskerakond on edastanud Eesti venekeelsetele inimestele sõnumi, et Isamaa on nende seisukohast väärikas partner, ja samasuguse sõnumi on edastanud Isamaa eestikeelsetele valijatele,” lisas Samost.
Samas rõhutas ta, et venekeelses valijate seas kõlab Keskerakonna hääl kindlasti valjemini kui Isamaa hääl eestikeelsete valijate seas.
Kook osutas, et Isamaa toetusnumber on küll teisel kohal muust rahvusest valijate seas, aga see on vaid seitse protsenti ja teistel erakondadel kolm kuni neli protsenti. “Ma sellest järjestusest nii põhjapanevaid järeldusi ei teeks, sest pigem on kõigil seal toetus väga madal,” ütles ta.
Siiski rõhutas Samost, et ajalooliselt on Isamaa toetus venekeelsete valijate seas olnud kuskil nulli lähedal.
Kook küsis Voogilt, millise erakonna arvelt on Keskerakonna tõus eestikeelsete valijate seas tulnud.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus venekeelsete valijate seas on nelja protsendi peal. Voogi sõnul oli veel eelmise aasta keskel sotside toetus nii eestikeelsete valijate kui muust rahvusest valijate hulgas enam-vähem võrdne, üle 10 protsendi. “Nüüd on nad selle positsiooni selgelt kaotanud. Nad on muutunud eestlaste eelistatud erakonnaks ja muu rahvuse hulgas marginaalseks,” sõnas Voog.
Samost loetles selleks kaks põhjust. “Vene kiriku eelnõu ja Vene kodanike valimisõigus. Erakonna esimees Lauri Läänemets oli ju siseminister tol ajal, kui need mõlemad eelnõud välja töötati ja riigikogus vastu võeti. Nendest kahest asjast on piisanud,” hindas Samost.
Kook lisas, et sotsid ei ole ka enam Tallinnas linnapea erakond.
Reformierakonna toetusest rääkides, ütles Kook, et see on üldnumbrites veidi kerkinud (14 protsenti), aga ikkagi maas sellest, mis nendel ajalooliselt on olnud.
“Ilmselt Reformierakonna enesetunnetuse jaoks on see hea sõnum, et pärast pidevat langust on nüüd veidi noka ülespoole saanud,” lausus Kook.
Voogi sõnul on elanikkonna jõukam kiht on jällegi selgelt Reformierakonna poole pöördumas. “Kui see jätkub, siis garanteerib see neile suurema stabiilsuse,” sõnas Voog.
Samost arvas, et pigem on Reformierakonna tõus ja Isamaa väike langus omavahel seotud. “Isamaal ei ole viimasel ajal olnud ainult head uudised, neil on ka paar mõrudamat pilli tulnud alla neelata, näiteks rahastamiskahtlustus ja mitmed muud asjad,” ütles Samost.
Kook oli üllatanud, et kriminaaluurimine rahastamisega seoses on Isamaale nii väikest mõju avaldanud. Samost pakkus, et see mõju võib avalduda pikema aja jooksul, aga võib asetada Isamaa ka märtripositsiooni. Samas arvas Samost, et see langus võis tulla ka nende Isamaa valijate arvelt, kellele ei meeldi, et Isamaa on Keskerakonnaga Tallinnas koalitsioonis.
Asjaolu, et mõlemad erakonnad on riigi tasandil opositsioonis, tagab Voogi sõnul koalitsiooni sujuvama toimimise, mis peaks vältima suurema konflikti tekkimist. Ta lisas, et riigikogu valimised motiveerivad mõlemat erakonda mitte tülitsema.
“Kui üks oleks opositsioonis ja teine koalitsioonis, siis nad ei saaks väga kommunikeerida samu asju,” ütles Voog.
“See peaks garanteerima vähemalt neile vähemalt aasta stabiilse valitsemise. Mis juhtub pärast riigikogu valimisi ei tea,” lisas ta veel.
Voog ütles, et väga raske on öelda, kas Peeter Raudsepa Tallinna linnapeaks toomisel on olnud Isamaa toetusele juba mingi mõju.