Tartu-hoiulaenuühistu juhatus tegi reedel otsuse, et peatab mitte üksnes hoiuste väljamaksed, millest ühistu juba varem teada andis, vaid ka intresside väljamaksed.
“Intressi puhul oleme pannud praegu tähtajaks mitte hiljem kui 1. veebruar, kui hakatakse uuesti intressi maksma. Sealhulgas makstakse tagantjärele need intressid, mis täna jäävad välja maksmata,” ütles Tartu hoiu-laenuühistu juhatuse liige Raigo Sõlg ERR-ile.
Ta lisas, et hoiuste puhul sellist tähtaega ei ole seatud ja hetkel on kõik väljamaksed peatatud. Hoiustajale, kes ei soovi oma hoiust lõpetada, ei tähenda muudatus Sõle kinnitusel midagi ja intress koguneb edasi. Need, kellel on aga hoiuse tähtaeg kätte jõudnud, oma raha praegu kätte ei saa.
“Paraku see tähtaeg lükkub edasi. Intressi küll arvestatakse ja esimesel võimalusel vaadatakse asjad uuesti üle,” ütles Sõlg.
Ühistu juhatuse liikme sõnul on nädala jooksul tehtud THLÜ-s siseaudit ja sellest on ilmnenud, et kinnisvaraprojekte on neil viie miljoni euro eest.
“Kinnisvara, mis on tegelikult juba kas realiseerimisel või tuleb kiiresti realiseerimisele, nii et meil sealt tekib kohe reaalne katte, et alustada uuesti väljamaksete tegemist,” lausus Sõlg.
Küsimusele, kas ühistu on leidnud võimalused oma likviidsuse suurendamiseks, vastas Sõlg, et see viis miljonit seda ongi. Välja antud laenude teenindamine tema kinnitusel jätkub ja kõik toimib edasi, ühistu oma tegevust ei peata. Küll aga vajab ettevõte teatavat puhvrit, enne kui hakkab väljamakseid tegema.
Maksuvõlg on kasvanud 274 000 euroni
Sõle selgituse kohaselt peab ühistu kohtlema oma liikmeid võrdselt ning kui alustada täna väljamaksetega, nii et mõni saab ja teine ei saa, oleks seda keeruline põhjendada. Lihtsam on koguda kokku suurem summa ja teha grupiväljamakseid.
Summat, mille eest THLÜ-le on nõudeid esitatud, ei soovinud Sõlg välja öelda ning märkis, et see muutub ajas.
“On lepinguid, mille tähtaeg reaalselt saabub ja neid tasapisi võib juurde koguneda, aga ühtlasi on tulnud ka neid, kus soovitakse ennetähtaegselt lepinguid lõpetada, mis tegelikult meie regulatsioonide, sisemiste õigusaktide kohaselt ei pea kohe toimuma, vaid saab otsustada, millal seda on võimalik teha,” lausus hoiu-laenuühistu juhatuse liige.
Sõlg ei osanud öelda, kui suurest inimeste hulgast jutt käib ning tõdes, et see ei ole praegu tema pädevuses.
Tartu hoiu-laenuühistu võlg riigi ees on 12. detsembriks paisunud ligi 274 000 euroni. Selle võlaga tegelemine on Sõle sõnul praegu üks prioriteete.
“Loomulikult proovime selle ajatada ja see läheb põhimõtteliselt üldiste nõuete katlasse. Aga kahjuks on ta tõesti tekkinud viimaste kuude jooksul ja on üks esimene asi, mille me peame maha saama, see on selge,” nentis Sõlg.
Tartu hoiu-laenuühistu põhikiri näeb ette, et ühistu tegevust kontrollib kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Seda, kas komisjon ei märganud ühistu probleeme juba varem, hakatakse Sõle sõnul nüüd üle vaatama.
“Mitte ainult finantsseis, vaid kogu organisatsiooniline senine toimimine ja ülesehitus, lihtsalt iga asi praegu omal ajal. Töö käib pidevalt,” kinnitas ta.
Sõlge sõnul võis Roos üksinda otsuseid teha
Samuti sätestab Tartu hoiu-laenuühistu põhikiri, et ühistut võivad igas nende toimingus esindada koos vähemalt kaks juhatuse liiget ehk kui endine juht Andro Roos oleks teinud ühistule kahjulikke otsuseid, pidanuks veel üks liige sellistele dokumentidele oma allkirja andma.
Küsimusele, kes olid teised juhatuse liikmed, kes koos Roosiga otsuseid vastu võtsid, vastas Sõlg, et need olid senised juhatuse liikmed ehk Liina Nulk ja Märt Riiner.
Sõlg täpsustas hiljem, et tegelikult võis Roos siiski otsuseid ka iseseisvalt teha. “Küsimus on, millistest otsustest me räägime ja neid otsuseid on kindlasti aegade jooksul väga palju, sest ühistusiseselt on tehtud ka volitused, arvestades, et juhatuse liikmed resideeruvad erinevates linnades, Tallinnas ja Tartus,” märkis Sõlg. “Üks juhatuse liige võib ka ainuisikuliselt esindada teisi.”
THLÜ juhatuse liige ütles, et inimesed ei peaks tekitama pangajooksu ehk ühistule tuleks anda aega probleemide puntras kand maha saada, piir tõmmata ja rahulikult edasi minna.
“Mitte keegi ei kaota oma hoiuseid, mitte keegi,” rõhutas ta.
Tänavu sügisel tekkis Tartu hoiu-laenuühistu klientidel probleeme oma hoiuste tagasisaamisega. Ettevõttel on senini esitamata ka möödunud aastas majandusaruanne, mida eelmine ühistu juht Andro Roos põhjendas raskustega audiitori leidmisel.
Praegu Eestis riiklik järelevalve hoiu-laenuühistute üle puudub, kuid järgmise aasta alguses võtab riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega hoiu-laenuühistute asutamine keelustatakse, et nelja aasta pärast saaksid Eestis tegutseda vaid ühistupangad.