Roman Kožuhhovski leiab, et tema esimest hooaega Narva Transi peatreenerina võib hinnata keskmiseks, ehkki piirilinlased tegid Premium liigas viimase seitsme aasta parima tulemuse.
Varem Eesti kõrgliigas Nõmme Kaljut ja Kuressaaret juhendanud 46-aastane ukrainlane Kožuhhovski maandus eelmise aasta lõpus Transis, kes oli tema allkirja jahtinud varemgi. Kui Transi puhul on möödunud hooaegadel olnud tavaks see, et aasta jooksul vahetatakse vähemalt korra pealikku, siis tänavu otsustati tõmblemist vältida.
Hooaja ettevalmistus möödus Transil tänavu sedavõrd hästi, et ühel hetkel andis Kožuhhovski intervjuus märku, et tahab võidu või viigi asemel kaotust, et nii tema kui meeskond saaksid sellest õppida. Kokkuvõttes jagub Narva klubile sellest aastast õppematerjali palju, kui esinelikul oldi pikalt kannul, vahepeal trügiti nende hulka, kuid lõpuks jäädi ikka 51 punktiga viiendaks — viimati teeniti rohkem punkte 2018. aastal, mil lõpetati 61 silmaga neljandana.
“Kui rääkida lõppkohast, siis klubi president (Nikolai Burdakov — H. H.) seadis eelmise hooaja eel selleks neljanda. Meie seda eesmärki ei täitnud,” möönis Soccernet.ee-ga vestelnud Kožuhhovski, kelle hoolealused jäid esinelikust maha 19 punktiga. Hooaeg varem lahutas Transi neljandast kohast 28 silma.
“Teisest küljest oli meil aasta jooksul väga palju positiivseid hetki,” rõõmustas Kožuhhovski. “Nägime, kuidas meeskond arenes ja mängijad kasvasid. Meie noormehi hakati kutsuma ka Eesti U21 koondisesse, mis on suur kompliment.”
Kožuhhovski sõnul sai Transi jaoks sel hooajal saatuslikuks neljas ring, kus ebaõnnestuti. Viimasest üheksast mängust koguti vaid viis punkti, mis polnud piisav kogus, millega Paide Linnameeskonnal ja Nõmme Kaljul sabas püsida.
“Hooaja eel ja selle alguses võis kõrvalt nähes tunduda, et meie meeskond on väga hästi kokku mänginud. Periooditi oli meie esitused suisa ideaalsed. Aga ma mõistsin, et see hea hoog ei püsi kogu aasta. Meil oli uus võistkond, mille liidrid olid Stanislav Agaptšev, Jegor Žuravljov, Aleksandr Filatov ja mõistagi Mark Maksimkin — nende noorte jaoks oli see suur väljakutse. Oli loogiline asjade käik, et ühel hetkel algas langus,” nentis Kožuhhovski.
Ta lisas: “Aga lõpuks jäid meid saatma ikkagi need positiivsed aspektid, mida märkisid ka paljud eksperdid ja ajakirjanikud. Hooaega võib hinnata keskmiseks.”
Kožuhhovski lõi Transis keskkonna, kus ta sai meeskonda ühtseks vormida. “Ma ei ole Eesti jalgpalli juures esimest aastat. Paljud teavad, milline on minu juhtimisstiil. Igas klubis, kus ma olen töötanud, on mu sihiks olnud luua kollektiiv, mis pidevalt areneb. Arvan, et mul on see igal pool õnnestunud,” sõnas ta. “Transis olid mulle väga palju abiks kogenud mängijad Irie, Deniss Poljakov, Artjom Škinjov, German Šlein ja Aleksandr Ivanjušin.”
“Üks mu põhimõtetest on see, et mängijate, treenerite ja juhtkonna vahel oleks usaldus. Teiseks on austus — tuleb austada otsuseid, mida langetavad treenerid. Ja meie austame omakorda mängijaid — kui kellelgi peaks olema vormilangus, siis mõistame, et see on lihtsalt teatud periood. Need baasasjad peaksid toimima igal tasemel,” arvas Kožuhhovski.
Lõppenud hooajal oli Kožuhhovski silmis vaid üks vastane, kes valmistas talle ja ta võistkonnale kamaluga peavalu. See polnud meistriks kroonitud Flora, teisena lõpetanud Levadia, kolmandaks jäänud Kalju ega neljanda kohaga leppinud Paide. Isegi mitte Transiga viienda koha nimel maadelnud Vaprus. Selleks oli ukrainlase endine tööandja Kuressaare, kellele kaotati neljast mängust kaks, üks viigistati ja üks võideti.
“Nad olid mu vastu väga motiveeritud,” lõõpis Kožuhhovski Kuressaarest rääkides. “Me olime minu silmis kõikides matšides tugevam pool, aga just sellised hetked näitavad, et jalgpall on ettearvamatu mäng. Lõpuks nad väärisid neid punkte.”
Lisaks Transi kollitamisele õnnestus Kuressaarel jääda Premium liigasse püsima, kui üleminekumängudes alistati koondskooriga 3:0 Viimsi. “Olin esimesel mängul Viimsis kohal ja elasin Kuressaarele kaasa. Mul on hea meel, et nad jätkavad. See tähendab, et saame uuel aastal nendega taaskord madistada,” kostis Kožuhhovski.
Kui võrrelda Kuressaaret ja Transi, siis teatavasti piirilinnaklubis lasub peatreeneril suurem surve tulemust teha. Kuidas Kožuhhovski sellega toime tuli? “Ma armastan survet. Olen sellega harjunud. Mulle meeldivad kriitika ja kõrged nõudmised. Usun sellesse töösse, mida me teeme. Usaldan oma meeskonda, treeneritetiimi ja juhtkonda. Järgmine hooaeg ei ole minu jaoks probleem, sest ma ammutan nendest pingelistest olukordadest vajaminevat rahulolu,” vastas juhendaja.
Ründaja, kelleta ei osatud elada
Transi puhul ei saa lõppenud hooajast rääkides minna üle ega ümber Burkina Faso koondise ründajast Landry Kaborest, kes müüdi tänavu suvel kuuekohalise summa eest Šotimaa kõrgliigaklubisse Hearts. Loo ilmumise hetkeks hoiab Kabore uus tööandja tabelis esimest positsiooni.
Kui laskuda statistikasse, vaatab otsa see, kuidas poole hooajaga 12 väravat löönud Kaborega kogus Trans 31 punkti, ilma temata 20. Lisaks sai Trans Kabore ajal kirja 33 väravat, pärast tema lahkumist 20.
“Sellisest mängijast unistab iga treener. Kaborel on olemas see X-faktor, millega väravaid lüüa ja mänge otsustada. Pärast Kabore lahkumist suutsime rünnakul tekitada väga palju võimalusi, aga neid ei realiseeritud nii nagu tema. Teistel ei õnnestunud Kaboret asendada,” tunnistas Kožuhhovski.
“Eks palju on seotud ka sellega, et Kabore oli Transis juba pikalt olnud. Ta teadis, mida kujutavad endast vastased, aga tema asendajad olid Eestis või sellest klubis alles esimest aastat. Näiteks Josue Dokel läks kohanemiseks aega ning pärast seda hakkas ta väravaid lööma. Ma tahan oma ründajaid kaitsta. See esimene hooaeg läks neil harjumiseks. Usun, et uuel aastal suudavad ka nemad palju väravaid lüüa,” jagas Kožuhhovski oma arvamust.
Eelmisel nädalal teatas Trans, et pikendas suvel meeskonnaga liitunud ründaja Ahmad Geroga lepingut. “Ta saabus meile hooaja keskpaigas. Mõistan, et see on ründaja jaoks raske olukord, mille pealt hakata väravaid kõmmutama. Aga oleme kindlad, et temast võib järgmisel hooajal saada üks parimatest väravaküttidest,” avaldas Kožuhhovski lootust.
Seega Gero on justkui uus Kabore? “Number [10] on tal seljal sama, mis oli Kaborel. Eks näis, kas väljakul on ka siis sarnane mees,” naeris Kožuhhovski.
Lisaks Dokele ja Gerole on Transis pead tõstmas klubi 18-aastane kasvandik Nikita Baljabkin. Kožuhhovski lootis kevadel, et noor ründaja võib hakata Premium liigas tegusid tegema juba debüüthooajal, ent lõpuks kogunes ta arvele 13 mängu ja null väravat.
“Ma ei ole tema osas usku kaotanud. Tahan, et Nikita teeks järgmisel aastal sammu edasi. Tänavu oli ta unikaalses olukorras, mängides hooaja jooksul viies erinevas sarjas — Premium liigas, Esiliiga B-s, U19 liigas, osaledes ka euromängudes ja noortekoondises. Koormus oli teatud hetkedel suur, noormängija jaoks isegi väga suur,” tõi Kožuhhovski välja põhjuse, miks ei õnnestunud noormehel esimesel aastal kõrgliigas särama lüüa.
Turul vaadatakse ringi nii kodus kui välismaal
“Ametlikke uudiseid veel pole, kuid need tulevad varsti. [Spordidirektorina tegutsev tegevjuht] Konstantin Burdakov teeb väga head tööd uute mängijate otsimisel. Ta käis mitmes komandeeringus ja hoidis mind potentsiaalsete täienduste osas kursis. Olen väga tänulik selle eest, kui palju ta oma energiat sellesse protsessi paneb. Minu hinnangul on ta üks olulisematest inimestest siin klubis,” oli Kožuhhovski tänulik.
“Teistes klubides töötades nägin, et Transil on tohutu potentsiaal. Kui rääkida veel Burdakovide perest, siis näen siin olles, kui tähtis on nende inimeste jaoks jalgpall, see klubi ja see linn. Mind isegi hämmastab see kõik. Need on fantastilised inimesed, keda ma austan väga,” soovis Kožuhhovski edastada oma kiidusõnad.
Täiendusi otsitakse peaaegu igasse liini. “Tahame polsterdada väravavahtide osakonda. Samuti otsime keskväljamehi, ääremängijaid ja ründajaid. Püüame kokku panna sellist meeskonda, et igale positsioonile oleks võtta kaks meest,” tutvustas Kožuhhovski plaani.
Millised on eesmärgid uueks hooajaks? “Esmajoones tahame teha hea ettevalmistuse. Pärast seda paneb juhtkond meile eesmärgi, kui läheneme hooajale. Soovin, et kõik püsiksid treeningprotsessi käigus terved ja et me oleksime uueks hooajaks hästi valmis.”