Eesti soovib, et Euroopa Liit pikendaks Eestile miinimummaksu direktiivis tehtud erandit.
Euroopa Liidu miinimummaksu direktiiv näeb ette, et hargmaistel ettevõtetel, mille käive ületab 750 miljonit eurot, tuleks minimaalselt tasuda efektiivselt 15-protsendilist tulumaksu.
OECD pakutud maksusüsteemi eesmärk on võidelda maksuparadiisidega, mis meelitavad suurte rahvusvaheliste ettevõtete peakontoreid.
USA on hiljuti plaani suhtes meelt muutnud ja soovib oma ettevõtetele erandit.
Ka Eestile kehtib erand, mis võimaldab väikeriikidel miinimummaksu kehtestamise edasi lükata aastani 2030.
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi tõdes, et globaalne maksusüsteem, millest mitmed suurriigid osa ei võta, kärbib lõpuks vaid Euroopa konkurentsivõimet. Euroopa Liit on aga muutnud selle liikmesriikidele kohustuslikuks.
Eesti taotleb aastal 2030 lõppevale erandile pikendust.
“Eestis on tegelikult juba see olukord, kus kõik maksavad selle nõutud 15-protsendise maksukoormusega,” märkis Ligi.
“Meie ei ole probleem rahvusvahelisele süsteemile, küll aga on see meile probleem, kui me selle süsteemi peaks juurutama. See puudutab nii ettevõtete kui ka maksuhalduse bürokraatia kulusid. Me ei oska seda plussi ja miinust küll täpselt hinnata, aga teenida sealt praktiliselt midagi ei ole, tüli on aga väga palju,” rääkis Ligi.