Eesti ei nõustunud OECD miinimummaksu reeglite täiendamise kooskõlastusprotsessis väljapakutud kokkuleppega; Eesti soovib lahendust, mis oleks vastuvõetav kõigile osapooltele, kirjutab BNS.
„Me pole seda algatust Eestile sobivaks pidanud algusest peale ja veel vähem saab seda pidada nüüd, kus USA kui asja algataja ise selle rakendamisest keeldub. Tulu see eelarvesse ei too, küll aga rohkesti kulu bürokraatiale. Ütlesin küsimise peale ka USA kolleegile, et me ei soovi midagi muud kui nemad ise,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
OECD pakutud miinimummaksu reeglistik on tehniliselt liiga keeruline ja tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse nii ettevõtetele kui ka maksuhaldurile. Eriti koormavaks ja kalliks kujuneks see riikides, kus tegutseb vähe suurkontsernide peakontoreid. Peamine põhjus, miks Eesti kokkuleppega nõustuda ei saanud, on see, et Euroopa Liidu riikide jaoks on tegemist kohustusliku süsteemiga ja kõik kokkulepitavad muudatused muutuvad automaatselt osaks Euroopa Liidu direktiivist.
Samuti ei näita analüüsid, et miinimummaks tooks Eestile piisavalt tulu, mis õigustaks selle rakendamisega seotud kulusid.
Eesti valitsus on seadnud prioriteediks ettevõtluskeskkonna lihtsustamise. Pakutud lahendused liiguvad aga vastupidises suunas ega toeta Eesti lihtsa ja tõhusa maksusüsteemi põhimõtteid.
Riikidele peab olema tagatud valikuvõimalus, kas ja millal miinimummaksu rakendada. Samuti peab selleks jääma piisavalt ettevalmistusaega, arvestades et miinimummaksu reeglid on endiselt muutumises ja vajavad täpsustamist. Kuigi läbirääkimistes on saavutatud märkimisväärne edasiminek, ei ole me veel Eestile sobiva lahenduseni jõudnud.
Praegu kehtib Eestile Euroopa Liidu miinimummaksu direktiivis erand, mis lubab miinimummaksu kehtestamist edasi lükata kuni 2030. aastani. Eesti soovib selle erandi pikendamist seni, kuni miinimummaksu reeglid muutuvad stabiilsemaks.