JK Tallinna Kalev on otsustanud, et uuel hooajal nad naiste Meistriliiga võistkonda välja ei pane. Naiskond on otsustanud klubist täielikult lahkuda.
Üldistatult võttes on JK Tallinna Kalev alati naiste kõrgliigas mänginud. Viimastel hooaegadel on nad küll paremate seast välja jäänud, samas aastatel 2019-2022 lõpetati pjedestaalil ning õnnestumiste sekka on mahtunud ka karikafinaale. Ka on Kalevi ridades mõni A-koondislane ja endine särav noortekoondislane, kes on uue sammu lävel.
Need lood jäävad siinkohal aga katki, sest Kalev on otsustanud naiskonna oma plaanidest kärpida. Klubi fookus näib olevat veel rohkem süvenenud kasvatajaklubiks olemisele ja ühes meeskonna kolisemisega on otsustatud jääda praeguseks vaid noorte jalgpalli peale. Otseselt pole naiskond ja meeskond küll selliselt seotud, vaid kõige taga on ikka ja jälle raha.
Mis siis ikkagi juhtus?
Naiskonna lõppenud hooaja abitreener Carmen Kärg selgitas Soccernet.ee-le, et oktoobri lõpus kohtus ta Kalevi juhi Ragnar Klavani, tegevjuhi Greeg Jakobsoni ja noortetööjuhi Madis Metsmäega, et arutada uue hooaja plaane. Sel hetkel oli teada, et Kätlin Hein peatreenerikohal ei jätka ning tema töö pidanukski üle võtma Kärg. Kui ta aga kohtumisel nägi uue hooaja pakutavat eelarvet ning oma palganumbrit, näis ühiselt jätkamine keeruline.
“Ütlesin, et ma ei ole nõus selle palgaga jätkama ja ma ei ole ka kindel, et te leiaksite peatreeneri, kes sellise palgaga oleks nõus. Selle peale tuli kohe kohapeal lause, et naiskond järgmine aasta Kalevis ei jätka,” kirjeldas Kärg. Olukorrale tagasi vaadates valutab ta pisut südant, et ei proovinud paindlikumalt reageerida. Näiteks pakkuda võimalust võtta klubis veel mõni ülesanne, et saada soovitud palka.
Ent asi polnud vaid ühes palgas, vaid kogu klubi hoiakus. Meenutuseks, et lõppenud hooajal tegutses Kalev eelmise juhi Joel Lindpere ajal sõlmitud lepingu algusel põhimõtteliselt iseseisvalt. Klubi tagas Raja hallis aegu treeninguteks ja mängudeks (samas Sportland Arenal mängimise eest maksis naiskond ise) ja pallid-markerid vestid ning maksis peatreeneri ja abitreeneri palka. Naiskond majandas ise UEFA solidaarsusrahana tulnud 10 000 euroga – millest kusjuures maksis ligi 2700-eurose liiga liikmetasu -, mängijatelt kogutud liikmemaksude ja leitud sponsorite toel.
Kärgi sõnul prooviti naiskonna poolt teha mitmeid ettepanekuid, et nende ja klubi eelarved paremasse vastavusse viia. Pakuti välja võimalusi, kuidas mõnda tuluallikat võiks suurendada või kulurida kitsamaks kirjutada. Kalev jäi oma otsusele aga kindlaks ning andis novembri lõpus võistkonnale loa alustada uue mängupaiga otsimist. Kusjuures ühte lahendust proovisid naiskond ja Kalev ühiselt leida, kuid see ei mahtunud Eesti Jalgpalli Liidu nõudmiste raamidesse. Edasisi vestlusi pidas naiskond juba omal käel, kuid nii Kalev kui alaliit püsisid kursis.
Soccernet.ee-le teadaolevalt pole kokkulepet lõplikult lukku löödud, ent Kalevi nime alt lahkunud naiskond on naiste Meistriliigasse jäämas. Mõtte ja vestluste tasandil käisid kokku läbi kaheksa täiesti erineva kaliibriga klubi.
“Kalevist ära minemine ei olnud meie prioriteet. Me oleksime tahtnud arutada, kuidas leida see võimalus, et jääda. Läksin ka neisse klubidesse selle sama eelarvega, aga põhisõnum oli, et me oleme kõike valmis arutama. Vajasime kedagi, kes on nõus meiega koostööd tegema ja seda protsessi toetama. Kedagi, kes mõtleb, kuidas saab,” rõhutas Kärg.
Klavan rõhus Kalevi identiteedile
Kalevi juht Ragnar Klavan väljendas Soccernet.ee-le küll nördimust, et naiskonnaga ei jätkata, kuid kirjeldas ka, et kui klubi pole võimeline mitut asja tegema, tuleb langetada karm otsus. Ka meeste jalgpallis on tunda, et 2023. aastal lausa pronksil lõpetanud Kalev tõmbab Premium liigast langemise järel pisut hinge.
“Oleme teinud parendused kvaliteeditõusus noortesse ja sellel on omad finantsilised kulud ja väljakutsed. Need muutused kanduvad üle nii meeste kui naiste esindusvõistkondadesse. Ma olen seda varasemalt ka välja öelnud, et kui me ei ole suutelised sellises mahus – misiganes see maht on – esindusvõistkondasid tegema, siis alati langeb kaalukauss noorte peale,” sõnas Klavan.
Ta jätkas, et laiemalt võib ühiseks nimetajaks nimetada raha, mis on Eesti spordis ja jalgpallis olnud alati murekohaks. Samas tõi ta ka välja, et Kalevi tüdrukute püramiid on jäänud auklikuks, mis teeb jätkusuutlikku esindusnaiskonna ehitamise väga keeruliseks. See võetakse nüüd aga korralikumalt ette, sest end kasvatajaklubina identifitseeriv Kalev kavatseb ressursse suunata nii poiste kui tüdrukute poolele. Seda, et ühel hetkel luuakse uus naiskond, peab ta tõenäoliseks.
Saab öelda, et iseenesest ei tule Kalevi otsus üllatusena, sest raskusi kumas välja ka veel enne tänavust hooaega. Klubi ja naiskonna tavapäratu koostöö hoidis asju hädavaevu üleval ning kirjeldas, et Eesti naiste jalgpall on endiselt paljude küngaste taga kinni. Seda julges Klavan koos oma abilistega välja öelda ka suvel toimunud EJL-i presidendivalimistel, kuid kuna tema enda klubis olid asjad laokil, ei kõlanud ideed kõigi jaoks usaldusväärsetena.
“Me oleme selle sotsiaalse vastutuse võtnud 20 aastat. Samas aastaid ja aastaid on olnud klubisid, kes on Premium liiga tasandil mänginud ja ei ole seda sotsiaalset vastutust võtnud, maksnud jalkaliidule selle minimaalse trahvi ära ja rahulikult edasi liikunud. Selle koha pealt ma kohe kindlasti ei tunne, et ma oleks silmakirjalik olnud,” kõlas Klavani mõte vastu.
Ta jätkas: “Jah, kui me räägime presidendikampaania raames, siis me räägime ideaalmaailmast – mis terves Eesti jalgpallis võiks või peaks muutuma. Praegusel hetkel, kui mina vaatan enda klubi eesmärke ja Exceli tabeleid, siis kuskil on vaja need asjad jonksu saada.”
Naiste Meistriliigasse jääb seega uueks hooajaks alles vaid viis tänavu osalenud klubi: Tallinna FC Flora, Saku Sporting, Viimsi JK, JK Tabasalu ja FC Elva. Uue hooaja koosseisust saab aimdust 15. detsembril, mil klubid kinnitavad EJL-ile oma osalemissoovi. Soccernet.ee-le teadaolevalt on liigasse kerkimas 2-3 uut tulijat.