Harju maakohus tunnistas riigireetmises süüdi ka Dmitri Rootsi. Venemaa kodaniku Andrei Andronovi mõistis kohus süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses.
Kohus mõistis Petersonile 14-aastase vangistuse, Rootsile ja Andronovile 11-aastase vangistuse. Kuna Andronov pani kuriteo toime katseajal, siis suurenes tema karistus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 5 kuu ja 28 päeva võrra.
Karistuste kandmise aja algus on kahtlustatavana kinnipidamise päev. Politsei vahistas süüdimõistetud 2023. aasta märtsis.
Samuti tuleb süüdimõistetutel kanda menetluskulud, lisaks sundraha esimese astme kuriteo eest.
Petersonilt mõisteti välja 11 762 eurot, Rootsilt 2979 eurot ja Andronovilt 9946 eurot.
Petersoni valitud kaitsjate tasud 51 798 eurot ja Rootsi valitud kaitsja tasu 59 871 eurot jäävad kummagi süüdistatava enda kanda.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
Prokurör taotles Petersonile 17-aastast vangistust
Riigiprokurör taotles Aivo Petersoni süüdimõistmist riigireetmises ja 17-aastast vangistust. Dmitri Rootsile nõudis prokurör 13 aastat vangistust riigireetmise eest ning Venemaa kodanikule Andrei Andronovile 11 aastat vangistust vägivallatute tegude eest, mis olid suunatud Eesti Vabariigi vastu.
Süüdistuse järgi abistasid Eesti kodanikud Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi 2022. aasta oktoobrist 2023. aasta 10. märtsini Venemaalt saadud suuniste alusel teadlikult ja organiseeritult Venemaad ning Venemaa ametiasutuste ülesandel tegutsenud inimesi Eesti Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Väidetavalt osalesid süüdistatavad teadlikus mõjutustegevuses, mille eesmärk oli luua Eestis Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika narratiive ja propagandasõnumeid toetav poliitiline ühendus. Selle ühenduse kaudu taheti süüdistuse järgi luua Venemaale võimalus ohustada Eesti põhiseaduslikku korda, sekkuda Eesti sisepoliitikasse ning mõjutada välispoliitikat.
Kõik süüdistatavad eitasid oma süüd.
Kohtuprotsess algas 2023. aasta novembris.
Kohus ja prokuratuur jäid ühes punktis erinevale seisukohale
Riigiprokurör Triinu Olev-Aas märkis Harju maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et teadlikult Eesti vastu suunatud Venemaa mõjutustegevuses osalemisega ning koostöösuhete loomisega panid Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi toime riigireetmise ning Andrei Andronov Eesti vastu suunatud vägivallata teo. Kohus pidas süüdistust täies ulatuses tõendatuks.
Samuti pidas kohus tõendatuks, et Aivo Peterson plaanis luua tsiviilkaitseüksuse, mida nimetas enda armeeks ning mis pidi võimuvaakumi korral täitma omakaitse ülesandeid. Sarnased üksused tegutsesid Venemaa agressiooni eel ja ajal Ukrainas Donbassis.
Samas ei pidanud kohus sellise üksuse loomist välisvaenlase abistamiseks, sest selle loomise initsiatiiv tuli Petersonilt, mitte Venemaalt.
“Tutvume kohtuotsuse motiividega põhjalikumalt ja otsustame, kas on alust küsida ka kõrgema astme kohtult, kas selline tegevus enda initsiatiivil on ka käsitletav riigivastase kuriteona,” ütles riigprokurör.
Kohus leidis, et Peterson aitas Venemaad Eesti-vastases mõjutustegevuses
Kohus luges tõendatuks, et Peterson ning Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni Eesti-vastases mõjutustegevuses.
Rootsi kaudu anti Venemaa riigivõimu tasandilt Petersonile teada, et ollakse huvitatud kohtumisest ja koostööst erakonnaga, mis soovib Eesti senist poliitilist kurssi muuta. Peterson oli sellega päri ning selles teadmises ka edasi tegutseti. Rootsile väljastati volikiri ning planeeriti kohtumist Venemaal poliitikutega.
Kohus leidis, et ülal kirjeldatud Vene Föderatsiooni tegevus on Eestile ohtlik, sest erakonna loomise ja riigikokku pääsemise järel avanuks see võimaluse mõjutada varjatult otsustusi Eesti poliitilisel maastikul.
Samas episoodis heideti Petersonile ja Rootsile riigireetmisena ette veel tsiviilkaitseorganisatsiooni loomist.
Leidis tõendamist, et tsiviilkaitseorganisatsiooni plaaniti luua kohe pärast erakonna Koos registreerimist. See pidi Petersoni nägemuses olema üle-eestiline, sarnanema Donbassi heategevusorganisatsioonidega, pidi osutama kriisiolukordades inimestele abi ja võimuvaakumi olukorras täitma omakaitse ülesandeid.
Organisatsiooni pidi kaasatama kaitsestruktuuride esindajaid ehk relvalubadega inimesi.
Samas tuvastas kohus, et tsiviilkaitseorganisatsiooni loomine oli Aivo Petersoni enda algatus. See põhines tema arvamusel, et Venemaa agressiooni laienemisel enam keegi võimu ei taha.
Kuna ei leidnud tuvastamist, et Peterson või Rootsi oleksid saanud Venemaalt suuniseid sellise organisatsiooni loomiseks, siis seda tegevust kohus välisvaenlase abistamiseks ei pidanud.
Petersoni ja Rootsi süüdistustes toodu, mille järgi nad viisid liikumise Koos programmilised seisukohad kooskõlla Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtadega, samuti tõendamist ei leidnud. Seda põhjusel, et tõendite järgi võeti liikumise Koos põhiseisukohad vastu 2022. märtsi koosolekul ja need on jäänud enamjaolt ajas muutumatuks.
Venemaa organiseeritud pressireisid okupeeritud Ukraina aladele
Petersoni ja Andronovi koostegutsemise süüdistuses leidis tuvastamist, et Venemaal organiseeritakse ja finantseeritakse riiklikul tasandil Venemaale sobiva meelsusega välismaalastele pressireise okupeeritud Ukraina aladele. Seda tehakse selleks, et reisil osaleja teeks ja levitaks oma koduauditooriumile postitusi, mille sõnum on Venemaale soodne.
Tõendid näitasid, et pressireiside korraldusliku poolega tegeles Andronov koos süüdistuses näidatud teiste inimestega. Nende korraldamisel Peterson reisiski läbi Venemaa okupeeritud Ida-Ukraina aladele, tegi seal koos Andronoviga videosalvestusi ja postitas neid sotsiaalmeedias.
Enne pressireisi oli Petersonil korraldajatega kohtumine. Seal jõuti üksmeelele, et Peterson teeb reisil sõja levikuga hirmutavaid postitusi, mis agiteerivad lääne ja Eesti vaatajaskonda Ukraina toetamist lõpetama, panevad vaatajaskonda kahtlema NATO-s ja Eesti kaitstuses.
Kohtumisel öeldi selgelt välja, et tehtavad postitused peavad olema vastukaaluks Venemaa vastu toimuvale infokampaaniale ehk teisisõnu need pidid olema Venemaa riiklikke huve toetavad.
Kohtumisel rääkis Peterson korraldajatega läbi ka selle, et läheb pressireisile kui poliitik, tulevase partei esimees. Vastutasuks lubati Aivo Petersonile reisiga seotud kulude katmist, lubati komandeeringurahasid ning ohutuse tagamist Venemaal. Nii ka toimiti.
Petersoni postitused pressireisi ajal järgisid kohtumisel kokkulepitud joont. Lisaks osales ta mitmes Venemaa propagandasaates. Saadetes järgis ta sõnumites jällegi varem kokkulepitud joont. Ühtlasi tõi ta postitustes ja propagandasaadetes esile, et kandideerib riigikogu valmistel.
Pressireisi eel kokkulepitud suunitluse ja tonaalsusega sõnumite üks eesmärk oli kasvatada Eestis ja naaberriikides NATO ja EL-i-vastaste inimeste hulka. Kohus märkis, et see on Venemaa huvides, sest Venemaa riiklikes dokumentides peetakse NATO-t Venemaale vaenulikuks nähtuseks.
Kohtu hinnangul on sellised pressireisid Eestile ohtlikud, sest eelnevalt kokkulepitud stiilis postitused ning saadetes esinemised võimaldavad inimeste poliitiliste valikutega manipuleerida, tekitada või võimendada sõjahirmu foonil erinevate ühiskonnagruppide vahelisi erimeelsusi. Samuti pole välistatud sellise Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse toel Venemaale soodsa mõtteviisiga isikute poliitikasse pääsemine.
Kohus: Peterson lootis saada kasu, kui Vene agressioon peaks laienema Eestisse
Petersoni puhul oli kohtu hinnangul riigireetmise tegusid kaks. Tegemist ei olnud juhuslike rikkumistega. Tema motiiviks Venemaaga koostöösuhte sisseseadmisel oli poliitilise kasu saamine juhuks, kui Venemaa agressioon peaks laienema Eestisse ja pressireisi puhul ühtlasi endale poliitilise reklaami tegemine.
Pressireiside episoodis arvestas kohus, et enne reisi Venemaa esindajatega kokkulepitud sõnumite tonaalsus ja suund oli suuresti samasugune, mida Peterson enne pressireisile siirdumist Eestis avalikult väljendas.
Rootsi puhul oli kohtu hinnangul riigireetmise tegusid üks. Ka tema abistav tegevus polnud juhuslikku laadi. Teda motiveerisid ärilised kaalutlused, sest Venemaaga koostööle orienteeritud erakonna loomisel tekkinuks senisest suurem võimalus Eestisse planeeritud äritegevuseks.
Vaatamata Petersoni ja Rootsi abistavale tegevusele siiski planeeritud koostööni Venemaa poliitikutega ei jõutud, sest erakonna registreerimine takerdus Eestis puudulike registreerimisdokumentide taha ning 2023. aasta alguses oli Aivo Peterson hõivatud pressireisil osalemisega.
Edasisele abistamisele sai takistuseks kummagi puhul piiril vahistamine. Seega jäi kummagi abistav tegevus Venemaaga dialoogi alustamisel pigem tagasihoidlikuks.
Veel arvestas kohus Petersoni ja Rootsi süü puhul seda, et tsiviilkaitseorganisatsiooni loomine ei olnud Venemaa juhendatud ning liikumise Koos programmilisi seisukohti Venemaa mõjutusel ei muudetud.
Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus Petersoni ja Rootsi koostegutsemist. Petersoni puhul ka seda, et ta sai pressireisil osalemisega Venemaalt rahalisi hüvitisi ja hüvesid.
Kohus arvestas, et Rootsi ja Peterson on karistamata isikud. Siiski, Petersonil on olnud 2022. aasta augustis õiguskaitseorganitega kokkupuude seoses avaldustega tanki mälestusmärgi teisaldamise vastasel kogunemisel. Talle kohaldati siis korrakaitseseaduse alusel kinnipidamist, et ära hoida võimalik riigivastane süütegu.
Andronovi süü suuruse määratlemisel arvestas kohus, et tegemist oli üle poole aasta väldanud aktiivse ja sihipärase tegevusega. Samuti seda, et teda on varem kriminaal- ja väärteo korras karistatud.
Kohus arvestas kõigi süüdistatavate puhul seda, et riigivastased kuriteod pandi toime sisuliselt Venemaa huvides ja seda ajal, mil see riik peab Euroopas agressioonisõda.
Petersoni kaitsja rõhutas Petersoni sõnavabadust
Petersoni kaitsja tõstatas küsimuse, kas ei piirata riigireetmise süüdistusega lubamatult Petersoni sõnavabadust.
Kohus sellega ei nõustunud, tuues põhjenduseks, et sõnavabadus on põhiseadusega tagatud ja seda saab piirata ainult väga vähestel juhtudel. Üheks selliseks erandlikuks juhuks on vajadus kaitsta teisi kaalukaid põhiõiguseid ja põhiväärtuseid nagu näiteks Eesti julgeolek, riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord. Riigireetmise kuriteokoosseis neid põhiväärtusi kaitsebki, seega on nende kaitseks väljendusvabaduse piiramine seaduslik.
Kaitsja leidis veel, et Petersoni postitused ja mõtted Ukrainas ning Venemaal olid samad, mis enne Eestis.
Kohus oli seisukohal, et riigireetmise kuriteokoosseisu ja antud kaasuse asjaolude pinnalt ei olegi oluline Petersoni sõnumite muutumine pressireisi ajal. Tema sõnumid võisidki olla pressireisi ajal sarnased või koguni samasugused varem räägituga.
Kohus rõhutas, et tema varasemad postitused ja videosaadetes osalemised veensidki Venemaad selles, et tegemist on neile sobivate vaadetega inimesega ja seetõttu teda pressireisile kõlblikuks peeti.
Sõnumid ja postitused, mis on enne Venemaaga koostööd – neid kaitseb põhiseaduses sätestatud väljendus- ja arvamusvabadus. Tõendid näitavad aga, et Peterson tegi Venemaaga pressireiside osas koostööd ja seetõttu on sõnavabaduse riive nende osas õigustatud, märkis kohus.
Rootsi kaitsja leidis, et tegemist võib olla vabatahtliku loobumisega riigireetmise süüteokatsest ja kaaluma peaks Eesti Vabariigi vastase suhte koosseisu.
Kohus sellega ei nõustunud, sest veel 2023. aasta 6. märtsil rõhutas Ruslan Krõlov, keda kohus peab üheks välisvaenlase ülesandel tegutsevaks isikuks, Rootsile partei registreerimisega kiirustamist ning Rootsi omakorda lubas selle küsimuse kohtumisel tõstatada.
Tõendid näitavadki, et Rootsil oli plaanis pärast riigikogu valimistel hääletamist Petersoniga kokku saada. See kohtumine jäi ära Rootsist sõltumatutel põhjustel, sest nii tema kui ka Peterson võeti vahi alla.