Pika diplomaadikogemusega Jaak Jõerüüt ütles president Alar Karise Kasahastani-visiidist võrsunud skandaali ja suursaadik Jaap Ora tagasikutsumist kommenteerides, et tema suursaadikuna poleks presidendi kõne sisusse sekkunud. Ärritavaga toimetulek kuulub aga juhtivates ametites inimeste töö juurde, lisas ta presidendi hilisemal sotsiaalmeediapostitusel peatudes.
Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora astus ametist tagasi pärast president Alar Karise visiiti, mille käigus jäid tema soovitusel välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Kuluaarides juba mõnda aega käärinud teema jõudis sel nädalal ka avalikuse ette.
Jõerüüt tõdes juhtumit “Vikerhommikus” kommenteerides, et üldjuhul on Kadrioru ja välisministeeriumi poliitika alati kattunud, kuid presidendil on alati õigus teha, nagu tema tahab. Ent eriti arvestades taustal käivat sõda Ukrainas ja rahvusvahelises poliitikas väga kriitilist aega, oleks Jõerüüdi sõnul erakordselt vajalik järgida head tava, et kõik tähtsad riigiasutused töötaksid sünkroonis. Tema kirjeldust mööda räägivad Kadriorg, välisministeeriumi peamaja ja saatkonnad visiite ette valmistades alati läbi, kui tehakse kokkulepitud sõnumites mingisugune muudatus.
“Selleks peaks olema mingisugune erakordne põhjus, aga mingit erakordset põhjust praegu pole näha olnud. Nii et see muudatus oli üks suur küsimärk. Nii üldiselt ei tehta,” märkis endine diplomaat.
Ajakirjaniku palvele panna ennast praeguses juhtumis suursaadiku rolli, kellel on tekkinud kiusatus kirjanikuna presidendi kõnet kõpitseda, vastas Jõerüüt: “Võin rahulikult ütelda, et Kasahstan või mitte, mis tahes puhul mina 99,99 protsenti ei lähe muutma. Riigivisiite ja üldse visiite on väga palju olnud nendes maades, kus ma olen olnud. Ma ei lähe nina vahele toppima, sest mul võib olla väga hea tahe, aga see võib viia kusagile, kuhu pole vaja.”
Edasist silmas pidades on Jõerüüdi sõnul väga oluline küsimus, kas see arusaamatus klaaritakse rahulikult ära või on veel kuskil midagi sumisemas või natukene kärisemas, millest me veel ei tea.
Seda, et Karis oleks meelega välisministeeriumiga tüli norinud, Jõerüüt ei usu. Presidendi kolmapäevase sotsiaalmeediapostituse sisu tõlgendas Jõerüüt selliselt, et presidendil viskas ära, ent mis täpselt, kas näiteks välisministeeriumi suhtumine, seda postituse põhjal öelda ei saa.
“Viskas ära, kui eesti keeles öelda. Presidendil viskas ära, meil kõigil viskab ära, inimlikult on see absoluutselt arusaadav. Aga seal on üks asi, mis kuidagi ei klapi. Kõikides juhtivates vähegi olulistes ametites, alustades presidendist või ükskõik, kas sa oled minister, kantsler või suursaadik, kui sa pead juhtima ja oled omale vabatahtlikult võtnud selle positsiooni, et sa osaled rahvusvahelises elus ja välispoliitikas, eriti ka sisepoliitikas, siis on just nimelt sinu üks lakkamatu kohustus, millest sa ei pääse, ikka kogu aeg tegeleda igasuguste ärritavate probleemidega. See kuulub ametijuhendi juurde, see ei lakka mitte kunagi. Nii et inimlikult võib ju protestida selle vastu, aga see jõuab ka president Karise lauale kogu tema töö ajal, kõik see ärritav ja vastumeelne, lakkamatult, ja sa pead sellega hakkama saama,” rääkis Jõerüüt.
Jõerüüt möönis veel, et Eestis ei kutsuta just tihti suursaadikuid tagasi, kuigi seda on ette tulnud erinevatel põhjustel.
Ta tõi välja, et kõikidel diplomaatidel, eriti suursaadikutel on nende töös kaks suurt ohtu. “Üks on see, et sa võid oma asukohamaasse, nagu me nimetame seda, kus sa parajasti töötad, liiga armuda. Teine oht on see, et sa võid hakata seda liiga varakult liiga kõvasti vihkama. Mõlemal puhul kaob adekvaatne pilk või neutraalsus, mis ikka garanteerib enam-vähem objektiivsust ja adekvaatsust,” lausus Jõerüüt, lisades, et seda on väga palju juhtunud ka teiste riikide saadikute ja diplomaatide puhul.
Jõerüüdi sõnul on see inimlikult arusaadav ja selle töö üks kriitilisi kohti, mida peab arvestama. “Pole üldse võimatu, et praegu ei olnudki midagi suurt ja salapärast muud, kui kõik tahavad head. Jaap Ora, nii palju kui mina olen teadnud, on täiesti professionaalne diplomaat, aga ka tema võib-olla oli Kasahstani, sellesse regiooni armunud liiga palju,” lisas Jõerüüt.