Nii Venemaa kui ka Hiina on Venezuela sotsialistlikku juhtkonda poliitiliselt, rahaliselt ja sõjaliselt toetanud. Need suhted said alguse Venezuela praeguse presidendi Nicolás Maduro eelkäija Hugo Chávezi ajal.
Eksperdid ütlesid aga BBC-le, et see toetus näib nüüd vaid sümboolsena. Tehakse ainult leigeid toetusavaldusi, aga konkreetsest sõjalisest või finantsabist pole juttugi.
USA on samal ajal koondanud Kariibi merele õhu- ja merejõud, sealhulgas tuumaallveelaeva, luurelennukid ja 15 000 sõdurit.
USA on rünnanud piirkonnas väidetavaid narkokaatreid, tappes üle 80 inimese, ja hõivanud Venezuela ranniku lähedal tankeri.
Paljud eksperdid ja Maduro ise usuvad, et Washingtoni eesmärk on tema kukutamine.
Tšiili Andrés Bello ülikooli Hiina-uuringute Keskuse direktor, professor Fernando Reyes Matta ütles, et Venezuela on muutunud nii Pekingi kui ka Moskva jaoks palju väiksemaks prioriteediks eriti pärast Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja.
„Ei Venemaal ega Hiinal ei ole täna põhjust minna täiega Venezuelat kaitsma, võttes arvesse muid probleeme nagu Venemaa ja tema sõda Ukrainas ja Hiina püüd president Trumpiga rahvusvaheliselt koos eksisteerida,“ ütles Reyes Matta.
Ressursse neelava sõja tõttu Ukrainas ja lääne sanktsioonide tõttu jääb vähem alles liitlastele, kes varem Kremli toetust nautisid, märkis Colombias Calis asuva ICESI ülikooli poliitika ja rahvusvaheliste suhete laboratooriumi direktor, professor Vladimir Rouvinski.
„Venemaa ei riski enamate sanktsioonidega, kui tal juba on, ja Hiina ei riski enamate tariifide kehtestamisega Maduro kaitsmise pärast,“ ütles Rouvinski.
Ajalehe Washington Post andmetel küsis Maduro Hiinalt ja Venemaalt sõjalist abi oktoobri lõpus.
Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov on öelnud, et „me toetame Venezuelat, nagu tema toetab meid“, ja on kutsunud Trumpi administratsiooni kriisi eskaleerimist vältima.
Pärast naftatankeri hõivamist USA poolt teatas Kreml, et Venemaa valitseja Vladimir Putin helistas Madurole, et oma toetust kinnitada.
Mingit materiaalset abi pole Moskva aga seni andnud.
Peking on mõistnud hukka Venezuela siseasjadesse sekkumise ja kutsunud vaoshoitusele.
Ekspertide sõnul seaks Maduro kaitsmine ohtu hiljutised diplomaatilised võidud Pekingi ja Washingtoni vahel, aga ei annaks suurt midagi peale ideoloogilise liidu.
Ekspertide sõnul on Venezuela majanduslik kokkuvarisemine ja selle naftatööstuse allakäik Hiina toetust veelgi vähendanud. Peking on vähendanud Venezuelale laenamist ja on nüüd peamiselt keskendunud antud laenude tagasisaamisele.
„Ma arvan, et Hiina on valmis läbi rääkima mistahes valitsusega, mis lõpuks Maduro asendab, ja usub, et Maduro liiga tugev toetamine võib tuua negatiivseid tagajärgi, kui režiim kukub,“ ütles Rouvinski.
Reyes Matta ei usu, et kumbki suurriik oleks valmis toetama režiimi, millel on nii väike sisemine toetus.
„Veelgi enam, nii Venemaa kui ka Hiina teavad, et viimastel presidendivalimistel olid väga ilmsed võltsimisjooned,“ ütles Reyes Matta.
„Seekord on Maduro täiesti üksi,“ ütles Rouvinski, kes usub, et Maduro aeg on ümber saamas.
„Venemaa ja Hiina võivad jätkata USA sekkumise kritiseerimist, aga nad ei ole valmis kaugemale minema. Toetust, mis tal oli minevikus, ei ole reaalselt enam olemas peale teatud retooriliste avalduste,“ märkis Rouvinski.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (8)