Tallinna aasta Euroopa spordipealinnana on lõppemas. Korraldajate sõnul õnnestus viia sporti tuhandete tallinlaste ja külalisteni ning spordipealinna aasta vilju nauditakse loodetavasti ka tulevikus.
Tallinna spordipealinna aasta pakkus rohkelt spordiüritusi nii tippsportlastele kui harrastajatele, samuti neilegi, kes seni spordist suurt ei huvitunud.
“Mäletan, kui esimest korda linnajuhtidele näitasime oma plaane, siis meilt küsiti, kas te päriselt suudate selle kõik ära teha. Praegu ma saan öelda, et kogu see programm õnnestus ilusti ära teha ja oli ka lisasündmusi, mida algselt ei olnud planeeritud,” ütles spordipealinna projektijuht Robert Peets ERR-ile.
Spordipealinna aasta jaotus 12 teemakuuks, mis tutvustas inimestele tasuta erinevaid spordialasid ja võimalusi nende harrastamiseks. “Matkakuu oli äärmiselt populaarne. See oli sündmus, millel teavituskampaania jätsime viimasel hetkel ära, sest sinna planeeritud 1000 kohta oli täis registreeritud enne kui teavituskampaania pihta pidi hakkama. Ja siis kindlasti kõige suurem sündmus, mis me korraldasime – rahvusvahelised laste mängud,” rääkis Peets.
Spordipealinna põhiprogrammi treeningutest ja väljakutsetest võttis osa üle 30 000 inimese, pealtvaatajana sai nendest sündmustest osa 21 000 inimest. Aasta pärandina jääb kindlasti maha 20 orienteerumisrada Tallinna parkides.
“Kui võtame spordipealinna korraldatud üle 150 sündmuse, mis olid rohkearvulised, siis Tallinnas toimuvad traditsioonilised spordisündmused, mis kõik lõid osalejate rekordeid,” ütles Peets. “Tegelikult oli aasta harukordne ka selles võtmes, et meil ei ole varem toimunud nii palju erinevaid tiitlivõistlusi erinevatel spordialadel.”