Otsus on hea ja vajalik, kuid siit tuleks liikuda edasi, et need varad oleks võimalik otsekohe täies mahus Ukrainale üle anda, mis aitaks ukrainlastel osta relvastust, hoida riigi majandust toimimas ja seista seega vastu Venemaa jätkuvale brutaalsele kallaletungile. Sellist otsust ei ole sündinud peamiselt Belgia valitsuse vastuseisu tõttu.
Belgia mure on olemuslikult arusaadav. Euroopas külmutatud 210 miljardi euro väärtuses Venemaa Keskpanga varad asuvad peamiselt Euroclearis, mis on lihtsalt öeldes Euroopa finantssüsteemi keskne seif. See asub Brüsselis ja on Belgia jurisdiktsiooni all. Seega tabaksid Venemaa vastumeetmed esmajärjekorras Belgiat. Belglased on soovinud ülejäänud ELi liikmesriikidelt garantiisid puhuks, kui neil tekiks kohustus raha ikkagi Venemaale tagastada. Venemaa kaebaski reedel Eurocleari kohtusse.
Mõne riigi raha külmutamine ei ole rahvusvaheliselt enneolematu, kui konfiskeerimist on rahvusvahelises panganduses esinenud üliharva. Üks näide on Saksamaa varade kasutamine reparatsioonideks peale Teist maailmasõda, kuid isegi siis kulus mõnede hoiuste kättesaamiseks Šveitsi pankadest aastakümneid. Teine näide on Iraagi naftatulude suunamine Kuveidi reparatsioonideks peale Iraagi 1990. aasta agressiooni; see toimus aga ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni alusel.
Venemaa külmutatud varad tuleb Ukraina hüvanguks kasutusele võtta täies mahus esimesel võimalusel ning Euroopa peab seda otsustama ühiselt.
Niisiis pole belglased kindlad, et Venemaa varade äravõtmine kujuneb tulevikus rahvusvaheliselt õiguslikult vettpidavaks. Murelikuks muudavad neid ka signaalid Washingtonist, kes sooviks selle rahaga kuidagi ise toimetada ning ei saa välistada, et rahuläbirääkimiste raames koostöös Venemaaga.
Kuid siin peakski mängu tooma rahvusvahelised lepped, sealhulgas Helsingi lõppaktid, mille Leonid Brežnev allkirjastas augustis 1975 ning mis välistasid piiride vägivaldse muutmise ja garanteerisid inimõigused. Venemaa – kes peab ennast NSVLi õigusjärglaseks – on Ukrainale kallale tungides rikkunud neid ja paljusid teisi rahvusvahelisi leppeid. Riigil, kes on rikkunud rahvusvahelisi mängureegleid, pole moraalset õigust nõuda oma varade üleilmset puutumatust.
Venemaa külmutatud varad tuleb Ukraina hüvanguks kasutusele võtta täies mahus esimesel võimalusel ning Euroopa peab seda otsustama ühiselt, sealhulgas andes Belgiale juriidilisi ja julgeolekugarantiisid. Tegemist oleks osaga Euroopa sõjalisest ja poliitilisest iseseisvumisest, mis on möödapääsmatu.