Euroopa Liidu kokkuleppe järgi peaksid pangad hakkama vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Pangaliit pelgab aga, et muudatus võtaks inimeselt valvsuse kaitsta oma raha ning pettuste hulk kasvaks.
Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu sõlmisid kokkuleppe, mis paneks pangad ja makseteenuse pakkujad vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium ütles Äripäevale, et ministeeriumis on plaan vormumas. Tema sõnul on makseteenusepakkujad aga regulatsiooni vastu, tuues üheks argumendiks, et pettused on nende mõjualast väljaspool ning nemad ei saa mõjutada kliendi käitumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uued näited petukõnedest
Saates „Äripäeva fookuses“ toome politsei jagatud reaalsete petukõnede näiteid ning küsime Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhilt Elari Haugaselt, mida politsei nende tõkestamiseks ja pättide püüdmiseks teeb.
Turunduskooli omanik tahtis dokumenti vahetada, kuid oleks peaaegu oma rahast ilma jäänud ja kahtlustas politseid teabe lekitamises. Teda päästis vaid üks detail, mida kelmid ei teadnud.
Ettevõtetes on kahekordistunud suurte, rohkem kui 50 000eurose kahjuga pettuste hulk, näitab Ernst & Youngi äsjane uuring.
Lätis loodud võrgustikku kasutati rohkem kui 3000 inimeselt ligikaudu 5 miljoni euro väljapetmiseks, kuni Eesti politsei kogutud info peale käima läinud suur politseioperatsioon nad oktoobris vahele võttis.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.