Hendrik Toompere. Foto: Scanpix
Teater ning laiemalt kunst on alati olnud koht, kus kõnelda kõigest ja kõigist viisil, mis kedagi otseselt ei ründa. Samas on selle sees palju huumorit ning murekohtadele tähelepanu juhtimist, mis paneb meid mõtlema ja vahel isegi ärritab. Kuidas kaasaegne teater huumori vahetust tajub ja miks kultuuritegelased üldse maailma pisut tundlikumalt tajuvad? Sellest, aga ka “Rahamaast”, Draamateatri elust ning positiivsest ellusuhtumisest tuleb juttu lavastaja Hendrik Toomperega. Küsis Brent Pere.
Kas tänasel päeval võiks Draamateatri sloganiks panna “Eestlase ihaldatuim paik”?
