Helsingi naine Terhi on juba mitmeid kuid elanud piinavas olukorras. Augustis sai ta oma internetipanka arve, mis tavalist palgatöötajat šokeeris: 19 742 eurot.
„Ma ei käi isegi igal nädalal internetipangas. Ja kui ma arvet nägin, oli maksetähtaeg juba möödas,” ütleb Terhi.
Terhi ei esine loos oma nime all, kuna kardab, et see tekitaks talle probleeme tööelus. Intervjueeritava isik on toimetusele teada, vahendab Iltalehti.
Arve saatis kinnisvarahaldus- ja kinnisvarateenuste ettevõte Colliers Finland ning arve puudutas kindlustusseltsi Varma hallatavat üürikorterit.
Pensionieale lähenev Terhi sai arve, kuna ta oli oma alla 40-ruutmeetrises üürikorteris suitsetanud. Tema aastakümneid vana üürileping ei keelanud suitsetamist.
Seetõttu ei kuulu arve tema arvates üldse talle ja ta vaidlustab selle kui alusetu.
Iltalehti esitas Varmale mitu küsimust. Kommunikatsioonijuht Marjut Tervola edastatud vastuses teatas Varma, et ei saa kommenteerida üksikute üürnike üürisuhteid ja arveldamist puudutavaid küsimusi.
Tervola sõnul on juhtum siiski kahetsusväärne.
Asja uuritakse. Üürnik pöördus meie poole täna (teisipäeval) ja arve maksetähtaega on asja uurimise ajaks pikendatud, sõnas ta.
Varma jaoks on oluline olla vastutustundlik tegutseja, ka üürileandjana, ja kohelda oma üürnikke õiglaselt. Püüame alati lahkarvamused üürnikuga koos lahendada, lisas ta.
Arve põhineb Terhi kolimisel samas Varma majas eelmisel kevadel. Kolimise põhjuseks oli veekahjustus, mille parandamiseks vajas Terhi teist korterit.
Veekahjustus tekkis siis, kui nõudepesumasinast lekkis vett ühetoalise korteri konstruktsioonidesse.
Nõudepesumasin oli üürileandja kingitus oma pikaajalisele üürnikule. Terhi kolis majja 1990. aastate keskel.
„Valisin kingituste hulgast nõudepesumasina. Kahe aasta pärast hakkas see lekkima. Ma poleks kingitust vastu võtnud, kui oleksin teadnud, mis juhtub,” ütleb Terhi.
Korter renoveeriti veekahjustuste tõttu 2024. aasta sügisel. Terhile meeldis aga asenduseks antud kahetoaline korter nii väga, et ta otsustas sinna jääda.
Üür tõusis umbes 900 eurolt 1000 eurole, aga Terhi oli selleks valmis, sest tema elukvaliteet paranes selgelt.
Kui Terhi ühetoalisse tagasi ei läinud, vaatas Colliers korteri uuesti üle.
Terhi üüritagatisraha kanti uude korterisse ja Iltalehti nähtud sõnumite põhjal polnud lõppkoristuses midagi kurta.
Terhi sõnul oleks ta pidanud osalema ühetoalise lõplikul ülevaatusel, kuid ei saanud Colliersilt selle kohta infot.
Neil oleks olnud võimalus oma eksiarvamust parandada, ütleb Terhi.
Ülevaatus viidi läbi enne, kui Terhi korteri koristas, ja sel ajal tehtud fotodel olid näha mustuse jäljed ustel.
Iltalehti nähtud fotode kohaselt oli korter pärast koristamist puhas, välja arvatud seinte ja lae kollasus.
Foto: erakogu
Korteri ülevaatusaktis märgiti, et tubakalõhna ja kollasust saab eemaldada ainult osoneerimise, kapselvärvimise ja täieliku remondiga. Ka mööbel vajas väljavahetamist.
Märtsis sai Terhi kinnisvarahaldurilt e-kirja, milles hinnati, et suur osa remondikuludest jääb üürileandja kanda, kuna korter oli kulunud normaalselt.
Minu enda hinnangul on kulud umbes 2000–3000 eurot, mis põhineb mitme sellise projekti teostamisel. Korteri renoveerimise kogumaksumus tõuseb umbes 15 000 euroni, millest see nn baastase on umbes 3000 eurot ja ülejäänu arvestatakse normaalse kulumise ja vananemisena, nagu on paljudel juhtudel aja jooksul tehtud, kirjutas kinnisvarahaldur.
Tema arvamust normaalsest kulumisest toetas tõenäoliselt Terhi pikk elamine seal ja asjaolu, et kogu maja läbis 2004. aastal ulatusliku renoveerimise.
Tollal uuendatud üürileping ei keelanud korteris suitsetamist.
Terhi, keda šokeeris ligi 20 000 euro suurune arve, küsis arve põhjuste kohta. Ta kahtlustas, et arve oli seotud veekahjustustega ja oli talle saadetud valedel alustel.
Helistasin Varma üürijärelevalvesse, kuid sealt suunati asi Colliersi, sõnab ta.
Terhi taotles Colliersilt arvete detailset väljavõtet, kuid ei saanud seda vaatamata mitmele palvele.
Klienditeenindus vastas, et seadus seda ei nõua. Ma pean teadma, mille eest ma maksan, on Terhi vastusest üllatunud.
Lõpuks sai ta detailse aruande, millest selgus, et arve oli suitsetamise alusel nõutud remondikulude eest.
Foto: erakogu
Kui Terhi arvet ei aktsepteerinud, vaatas Colliers selle üle ja tunnistas, et nad olid teinud vea: tavapärase kulumise osa ei olnud remondikuludest maha arvatud. Uus arve oli 15 000 eurot.
Terhi peab summat ebamõistlikuks ja ei suuda seda maksta. Ta on lasknud maksetähtaega mitu korda pikendada, nüüd detsembri lõpuni.
Tarbijanõukogu soovitas tal teha maksegraafiku ja pöörduda tarbijavaidluste komisjoni poole, kuid Terhi muretseb võimalike intresside ja kohtukulude pärast, kui asi jõuab kohtusse.
Iltalehti esitas Colliersile mitu küsimust, kuid ettevõte vastas vaid üldiselt.
Kontserni jurist Hille Amnell vastas, et „üürimisel on peamine reegel, et elementaarses seisukorras üüritud korter tuleb ka omanikule elementaarses seisukorras tagastada”.
Antud juhul ei olnud korter kahjuks enam elementaarne suitsetamise lõhna tõttu, kommenteeris Amnell.
Foto: erakogu
Iltalehti küsis kommentaari ideele, et Terhi puhul üritaks üürileandja esindaja üürnikult üürileandja kulud välja nõuda, kuid vastust ei saanud.
Colliers põhjendab oma arvet muuhulgas Vaasa ringkonnakohtu 2021. aasta otsusega, millega mõisteti üürnik korteri remondi eest maksma suitsetamisest tingitud lõhnade ja muu hooletuse tõttu.
Iltalehti küsis Terhi juhtumi kohta ka Soome Üürnike Liidult.
Kui suitsetamine ei ole keelatud, on sellest tingitud jälgi kohtupraktikas põhimõtteliselt peetud normaalseks kulumiseks, mille eest üürnik ei vastuta, vastab advokaat Susanna-Maria Aarnivuo. Ta viitab muuhulgas Turu ringkonnakohtu 2021. aasta jaanuari otsusele.
Aarnivuo väidab, et Colliersi mainitud Vaasa ringkonnakohtu otsuses leiti, et „tugevast suitsetamisest tingitud ulatuslik kahju erineb tavapäraselt suitsetamisest tulenevast”.
Aarnivuo ei kommenteeri Terhi juhtumit, kuid üldiselt väidab, et kahju suuruse lähtekohaks on täieliku hüvitamise põhimõte. Kahju kannatanu tuleb viia samasse olukorda, nagu ta oleks olnud ilma kahju tekkimiseta.
Teisest küljest ei tohi nad hüvitisega rikastuda. Seega tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada ka võimaliku kvaliteedi paranemisega, mis toimub näiteks vanade pindade parandamisel või täiesti uutega asendamisel, ütleb Aarnivuo.
Foto: erakogu
Soome Üürnike Liidu tegevjuht Anne Viita ütleb, et „kui üürilepingus suitsetamiskeeldu ei olnud, siis see oli lubatud”.
Siiski teab ta juhtumeid, kus üürnik on pidanud korterile suitsetamisega tekitatud kahju hüvitama.
Kohtupraktika kohaselt võib üüritagatisest kinni pidada suitsetamisega seotud mõistlikud kulud, ütleb Viita.
Kui üürilepingus suitsetamiskeeldu ei ole mainitud, vähendab see Viita väitel seda võimalust.
Tulevikus on olukord selgem kui praegu, sest aasta algusest keelab uus üüriseadus igasuguse suitsetamise üürikorterites.
Viita ei ole Terhi juhtumiga kursis. Seetõttu rõhutab ta, et kommenteerib seda Iltalehtilt saadud teabe põhjal.
See üürnikule saabunud arve tundub tõesti karm, tunnistab ta.
Viita rõhutab, et arveid saab ka läbi rääkida, et need oleksid mõlemale poolele mõistlikud.
Ta mõistab üürileandja vajadust remondi järele.
Üürileandja teab, et tubakalõhnaline korter ei sobi uuele üürnikule, sõnab ta.
Foto: erakogu
Terhi korteris tehti kapslivärvimine ja osoneerimine.
Kapslivärvimine on kallis. Ma tean, et üürileandjad on huvitatud sellest, et üürnik maksaks samu kulusid, ega taha, et need oleksid kahjum, ütleb Viita.
Terhi saadud arve on kinnisvarahalduri hinnanguga võrreldes tohutu.
Jah, arve suuna hinnang peaks olema oluline, ütleb Viita.
Ta peaks sellist skeemitamist mõistetavamaks, kui Terhi üürileandja oleks eraisik, kes üürib ühte korterit.
Tegemist on professionaalidega. Neil peaks olema ettekujutus, mida nad räägivad, märgib ta.
Viita ei saa arve üksikasju kommenteerida. Ta peab kummaliseks, et arvete detailne väljastamine on viibinud.
Kui üürnikult midagi nõutakse, tuleks teda sellest muidugi teavitada. Vähemalt peaks ta teada saama, mida nõutakse ja mida üürileandja panustab oma osa eest korteri väärtuse tõusust, sõnab ta.
Foto: erakogu
Viita rõhutab, et maja vanus ja korteri seisukord mõjutavad remondi vajadust.
Peame arvestama, et jutt käib vanast korterist. Minu silmis tundub praegu, et üürileandja üritab üürnikule peale suruda elementaarseid parendusi, ütleb Viita.
Korterid vajavad vahel remonti. Kuid üürileandja ei tohiks kunagi korteri väärtust üürniku arvelt tõsta, rõhutab ta.
Viita julgustab Terhit kaaluma arve vaidlustamist „vähemalt tarbijavaidluste komisjonis” või abi otsimist juristilt õigusabi büroo kaudu.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.