Tallinna Kalaranda, mille rannajoon kulges veel 19. sajandi keskpaigas hilisema elektrijaama korstna kõrvalt, ehitas linn alates 1865. aastast tuntud baltisaksa arhitekti Rudolf Otto von Knüppferi projekti järgi gaasivabriku. Seal valmistati Inglismaalt toodud kivisöest gaasi Tallinna tänavate valgustamiseks.
Vabrikus lõppes gaasi tootmine viimaks 1953. aastal, siiani on kvartalis aga säilinud kaks puhta paekivilaoga kaheksanurkset gaasimahutit. Üks neist, mis paikneb tänase Kultuurikatla kõrval, renoveeriti 2019. aastal arhitektuuribüroo Kavakava projekti järgi avara siseruumiga kontoriks.
Kuigi juba alates 1880. aastate keskpaigast tootsid oma tarbeks elektrit mitmed Tallinna suurtööstused – näiteks Rotermanni ja Wiegandi tehased – nii valgustamiseks kui üha enam ka masinate käivitamiseks, venis linna avaliku elektrijaama rajamine hoolimata linnaelanike kasvavast nõudmisest volikogu otsustamatuse ja vaidluste tõttu üha edasi.