Eesti esimest vahetust sõitnud Rene Zahkna lasi lamades kõik märgid esimese korraga alla, püstitiirus tuli kasutada ühte varupadrunit. Teisest lasketiirust väljus ta liidrina, kuid viimasel ringil läks raskeks. Ta lõpetas vahetuse neljandal kohal, kaotust norralasele Johannes Dale-Skjevdalile kogunes 31,2 sekundit. Teisel ringil oli Zahkna sõiduaeg parim, kolmandal aga 16. Kokku näitas ta esimeses vahetuses kümnendat suusaaega.
„Teisel ringil koos Norra ja Prantsusmaaga ei olnud nii raske sõita, aga kindlasti kulus mul rohkem reserve kui neil,“ ütles Zahkna ETV otse-eetris. „Viimasest ringist on kahju. Ennast oli päris halb jälgida. Panin jala maha, aga sain aru, et jalg ei tee tööd, vaid ainult toetab lumele.“
Kristo Siimeril kulus teises vahetuses nii lamades- kui ka püstitiirus üks varupadrun. Viimasel ringil läks tal sarnaselt Zahknaga raskeks, ta lõpetas 11. kohal. Kaotust liidriks tõusnud Prantsusmaale oli Eestil poole võistluse järel 1.35,6. Siimer näitas teises vahetuses 16. suusaaega.
„Sooritus oli täitsa viisakas, kokku kaks varupadrunit. Viimasel ringil tundsin, et jalg hakkas pooma ja läks päris raskeks. Esimesel ja teisel ringil püüdsin nendega kaasas sõita, kes mul seal pundis pakkuda olid, ise delegeerima ei hakanud. Viimasel ringil üritasin kõik välja panna, aga päris rahul ei ole,“ lausus Siimer.
Mark-Markos Kehva tegi lamadestiirus puhta töö. Püsti tuli võtta küll kaks varupadrunit, aga tiiru järel tõstis ta Eesti kaheksandaks. Eesti ankrumehele Jakob Kulbinile andis ta vahetuse üle üheksandana. Liidriks kerkis tänu Sturla Holm Lägreidi heale esitusele taas Norra, edu Prantsusmaa ees oli 53 sekundit. Eesti kaotas liidrile 2.57,8. Kehva suusaaeg oli paremuselt 11.
„Lamadestiirus võtsin rahulikult, tahtsin kindlalt märgid alla saada. Teadsin juba enne rajale minekut, et püsti eksitakse palju,“ meenutas Kehva oma vahetust. „Üritasin natuke kiiremini lasta, aga näpukas tuli jälle sisse. Oleks võinud esimese varupadruniga alla saada, sinna läks liiga palju aega. Sõidus polnud tunne halb, täitsa keskmine sõit.“
Viimases vahetuses ei jätnud Norra ankrumees Vetle Sjaastad Christiansen prantslasele Eric Perrot’le mingit võimalust. Finišis oli tema edu 43,1 sekundit. Sebastian Samuelsson tõstis Rootsi kolmandaks (+1.05,7), esimesena jäi poodiumilt välja USA (+1.14,5).
Kulbin kasutas konkurentide eksimused ära
Jakob Kulbin pidi lamadestiirus kasutama kolme varupadrunit, Eesti langes 14. positsioonile. Püstitiirus heastas ta lamades tehtud eksimused kiire ja täpse tegutsemisega. Viimasele ringile läks Eesti kaheksandana. Võitlus käis kolmel trahviringil käinud Tšehhi laskesuusataja Mikulas Karlikuga. Finišisirgel näitas eestlane vastasest teravamat sprindijalga ja jäi 0,1 sekundiga peale. Viimati oli Eesti teatemeeskond MK-etapil kaheksa parema seas 2005. aastal.
Viimasel ringil oli Kulbin sealjuures sõiduaja poolest teine. Nelja mehe peale oli Eesti sõiduaeg 10. ja laskekiirus 12. Lõpuks kaotas Eesti võitjale 3.12,7.
„Päris jube… lamadestiirus oli sama asi nagu jälitussõidus. Pulss käis väga läbi ja relv kõikus. Megaõnnelik, et kolme varuga alla sain. Ja ma ei kujuta ette, kuidas püstitiirus null tuli. Relv kõikus nii palju ja silm oli udune. Kui viimane märk alla tuli, pidin veel üle vaatama, et kas ikka on null,“ kirjeldas Kulbin põnevaid lasketiire.
„Nägin, et paljud jäid veel tiiru, aga ei teadnud, et nii palju trahviringe tehti. Jah… äge! Alguses tundus, et Karlik andis alla, aga siis hakkas ikka sõitma. Kartsin, et tagant püüavad kolm meest mind kinni. Aga püsisin Karliku taga ära ja põhitõusu peal nägin, et pigem hoiame ära ja tuleb kaheksanda koha peale võidelda,“ lisas ta.
Kaheksas koht toob Eesti võistkonnale 2400 eurot auhinnaraha. Hochfilzeni MK-etapp kulmineerub kell 15.45 naiste 10 km jälitussõiduga.
Teatesõidu lõppjärjestus:
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (11)