Ka I maailmasõja alguses arvati, et sõjategevus kestab vaid mõned nädalad. Sõda on jõudnud praeguseks ummikseisu, nagu ka I maailmasõja ajal. Ka siis, nagu praegugi, ei teadnud venelaste kõrgem väejuhatus, kuidas edasi tegutseda ja paiskas järjest uut elavjõudu mõttetutesse rünnakulainetesse, kus «liharünnakutes» hukkus väga palju sõdureid läbimurret saavutamata. 1918. aasta augustis katsetasid liitlased uut taktikat, et murda läbi sakslaste kaitseliinidest. See ei viinud kuhugi. Tänasel päeval ei alistu Ukraina Venemaale ning venelased ei suuda selle olukorraga midagi ette võtta. Putin ei ole võitu saavutanud, kuid püüab sundida ukrainlasi kapituleeruma.
Venemaa ei ole sõjas ainult Ukrainaga, vaid konfrontatsioonis lääneriikidega. Sõjaohus on terve Euroopa kontinent, kellega Putin peab psühholoogilist sõda. Venemaa telepropagandistid külvavad kõigest väest venelaste hulgas hirmu, püüdes neid veenda selles, et kehtiva režiimi mittetoetamine on «reetmine», millele järgneb paratamatult karistus. Putini siht selles sõjas on ilmselge. Selleks on Kiievi vallutamine ja marionetliku moskvameelse valitsuse võimuleupitamine Ukrainas. Putin ja tema lähikond peavad oma elutööks ja kõrgemaks missiooniks suurriigi taastamist Nõukogude Liidu piirides.