Järgmisest aastast muutub maksuvaba tulu kõigile ühetaoliseks, mis elavdab Eesti majandust ning pangad prognoosivad majanduskasvuks 2,5 protsenti. Riigile tähendab muudatus aga maksutulu vähenemist ja eelarve langeb suuremasse defitsiiti.
Järgmisest aastast kaob ära nii-nimetatud maksuküür ja kõigile hakkab kehtima ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk kokku 8400 eurot aastas. Niiviisi jääb rohkem raha kätte just keskmist palka teenivatele inimestele, kelle töötasu on vahemikus 1200 kuni 2100 eurot kuus.
“Enam ei ole seda maksuküüru, kus maksuvaba tulu on seatud sissetulekute suurusega ja see tähendabki seda, et kõigile on see 700 eurot ühtemoodi. Seoses sellega, et maksuküür kaob ära ja tekib kõigile ühetaoline maksuvaba tulu, siis sellest jääb inimestele kätte natuke üle 150 euro kuus, mis on positiivse mõjuga inimestele. President kuulutas välja ka selle, et tulumaksu tõus jääb ära ja selle ühetaolise maksuvaba tulu osas tähendab see seda, et kõigile inimestele on ette nähtud 700 eurot kuus ehk 8400 aastas,” rääkis maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juht Madis Laas.
Maksumuudatusi on ees teisigi. 1. jaanuarist tõuseb tubaka- ja alkoholiaktsiis, 1. maist kütuse- ja elektriaktsiis. Kõigi muudatuste tulemusel peaks majandus järgmisel aastal elavnema hakkama ja pangad prognoosivad 2,5 protsendilist majanduskasvu.
“Kui sel aastal me nägime neid kasvunumbreid majanduses tervikuna 0,9 protsenti, siis seda inimesed veel ei tundnud oma rahakotis – see ongi seotud elektrivaldkonnaga, töötleva töötluse lisandväärtusega, aga mitte inimeste rahakotis, ostujõud langes, – siis järgmisel aastal ostujõud peaks tõesti tõusma,” ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Ostujõu paranemist ei too üksnes maksuleevendus, vaid ka aeglasem hinnatõus. Kui tänavu kasvasid hinnad keskmiselt viis protsenti, siis tuleval aastal peaks hinnatõus olema kolm protsenti.
Riigil tervikuna sama hästi ei lähe. Maksuküüru kaotamine tähendab suurt rahalist koormust: prognoosi järgi väheneb maksutulu 780 miljonit. Ja rahandusministeeriumi andmetel kasvab valitsussektori defitsiit 4,5 protsendini SKP-st. Kalliteks kulutusteks tuleb võtta rohkem laenu.
“Tulumaksuküüru kaotamisel see hinnalipik oli päris korralik, seda raha tuleb kuskilt hankida. Tänaste prognooside järgi päris puhtalt majanduskasvu arvelt seda raha kokku ei saa. Tõenäoliselt see trend jätkub, kus eelarve on defitsiidis ja riigi võlakoormus suureneb,” ütles SEB ökonomist Mihkel Nestor.
“Positiivse poole pealt on tavaliselt rahandusministeeriumi prognoosid selle defitsiidi osas olnud oluliselt hullemad kui see tegelikkuses lõpuks osutub. Ma usun, et me seda 4,5 protsendist defitsiiti tegelikult ei näe,” lisas Nestor.
SEB prognoosib, et riigieelarve defitsiit jääb lähiaastatel alla kolme protsendi SKP-st.