Marika Plooman on karjääripööraja, kes otsustas kolm aastat tagasi tööle asuda klassiõpetajana. Karjäärimudeli järgi paigutub ta vähemalt alustavaks õpetajaks, seda tänu varasemas elus omandatud pedagoogika magistrile.

“Mul on nii pedagoogiline kui ka hilisemas eas tehtud politoloogia magistrikraad. Ma olen sellel tasandil, et ma võin hingata õnneks välja, et mingi alussumma on olemas. Aga ma ei kujuta ette, kui ma mõtlen ikkagi neid noori ja teisi õpetajaid, et nad võivad kaotada väga palju palgas ja ma olen aru saanud, et ka see sõnastus selles eelnõus praegu on veel selline kaheldav,” ütles Plooman.

Viimase karjäärimudeli versiooni järgi kehtib õpetaja töötasu alammäär 1820 eurot lisaks kvalifitseeritud õpetajatele ka neile, kes on läbimas õpetajakoolitust ning kel on või omandavad magistrikraadi. Selle muudatusega laiendati alustava õpetaja astet, aga 2100 õpetajat üle Eesti ei sobi sellele tasemele endiselt. Eelnõu järgi on direktoril võimalus määrata töötasu ka kvalifikatsioonita õpetajale vastavalt omavahelisele kokkuleppele.

Igal juhil on võimalus maksta töötasu ka kvalifikatsioonita õpetajale vastavalt juhi ja õpetaja vahelisele kokkuleppele.

Eesti keele õpetaja Lilian Kuusk jõudis haridusse Noored Kooli programmiga, tal on bakalaureuse kraad ja töötab teist aastat keeleõpetajana. Riigikogus oleva versiooni järgi ei kuulu ta mitte ühelegi astmele, ehk on üks eelmainitud 2100 õpetajast.

“Alustava õpetajana ei ole väga kindel tunne, kuna ma täpselt ei tea, mis mind ees ootab või ei oota. Loomulikult ma olen alati positiivselt meelestatud ja loodan alati parimat ja hea tahe inimestesse on alati olemas. Aga ikkagi jääb nii palju küsimärke ja tegelikult ju ei ole kindel, mis siis vastu võetakse, mis ei võeta ja kuidas see sõnastatakse lõpuks,” rääkis Kuusk.

Ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Marit Tisler õpetab koolis karjääripöörajana teist aastat. Tal on magistrikraad, kuigi muul erialal, mis paigutab ta siiski alustavaks õpetajaks, kellega kool teeb kolmeaastase lepingu, et selle vältel kvalifikatsioon omandada. Karjäärimudeli mõte on tema sõnul vajalik.

“On ju hea, kui näiteks sinu lisatasu sõltub sinu kvalifikatsioonist ja see võib-olla annab ka motivatsiooni oma kvalifikatsiooni täiendada ehk seesama kompetentsimudeli üks osa – ennastjuhtiv õpetaja. Siis mul tekib ka motivatsioon, et ma arendan ennast pidevalt,” sõnas Tisler.

Planeeritav karjäärimudel toetub küll juba 12 aastat toimivale kutsestandardite süsteemile, millele tuginedes määratakse õpetajatele karjääriastmed, kuid kahe süsteemi vahel on olulisi erinevusi. Kutsesüsteemis omistatakse üleriigiliste nõuetega tase kaheastmelise komisjoni poolt ning õpetaja peab esitama hindamisnõuetele vastava portfoolio. Tulevases karjäärimudelis teeb aga otsuse esimese kahe astme kohta kooli direktor, ning vanemõpetaja aste omistatakse kas vanemõpetaja kutse alusel või koolis moodustatud komisjoni otsusel. Mil viisil karjäärimudelis kompetentsi tõendatakse, pole teada.

Alustava õpetaja ja õpetaja karjääriastme omistab direktor vastavalt õpetaja kutsekompetentsidele. Vanemõpetaja astme saab õpetajale omistada kahel viisil: vanemõpetaja tase 7 kutse põhjal ning pidaja/kooli tasandil moodustatud komisjoni otsuse põhjal. Meisterõpetaja aste omistatakse kutsestandardi meisterõpetaja tase 8 põhjal.

“On öeldud, et õpetaja esitab enda tööanalüüsi, mis tugineb kutsestandardi õpetajatöö komponentidele, aga kas ta teeb selleks kolm lehekülge, 30 lehekülge, kas ta paneb selleks kokku portfoolio, kas ta teeb selleks vestluse, kas see tugineb sellele, et ta läheb lihtsalt komisjoniga vestlema ja ütleb, et te olete ju näinud, mida ma töös teen… Et ma nüüd analüüsin seda ja ütlen, et ma saan hakkama hästi ja mu järgmised sammud on sellised – millisel moel see analüüs ja mida see tähendab, selle kohta puuduvad konkreetsed juhised,” ütles õpetajate liidu juhatuse liige, kutse andja esindaja Margit Timakov.

Oletame, et õpetajal on kvalifikatsioon ja töökogemust juba 7 aastat. Õpetajakutset ta omandanud ei ole, karjäärimudel jääb kaugeks. Mis siis tema jaoks järgmisest õppeaastast muutub?

“Kõigepealt peab ära ootama, et millisel moel see koolides rakendustasandile jõuab. Ta ei pea minema kutset taotlema kutseandja käest selleks, et temale see palgaastmestik rakenduks. Palgaastmestik täna on ette nähtud, et see rakendub nii neile, kellel on kutsesüsteemi järgi taotletud kutse kui ka neile, kes selle palgaastmestiku ja karjäärimudeli järgi saavad astme koolis. Ehk see õpetaja selles koolis, sõltub väga palju sellest, mida koolipidaja ja kool nüüd üles ehitab. Õpetaja peab tutvuma kutsestandardiga,” rääkis Timakov.

Koolijuhtide hinnangul kasvatab karjäärimudel nii bürokraatiat kui ka töökoormust.

“Kui koolis tahab nüüd õpetaja, kes töötab õpetajana, taotleda vanemõpetaja järku, siis koolijuhi ülesanne on moodustada komisjon, kuhu kutsutakse koolipidaja esindaja ja siis peaks olema ka üks vanemõpetaja. Kui vanemõpetajat ei ole, pidi kõlbama ka tavaline õpetaja. Nüüd see komisjon vaatab üle õpetaja esitatud materjalid ja hindab, kas ta on väärt vanemõpetaja palka. Ja kui veel mõelda seda, et kui nüüd järgmisest aastast vanemõpetaja ametijärguga kaasneb õpetajale 1970 eurot pluss 10 protsenti, siis minu kooli õpetajad tõenäoliselt ei kavatse hakatagi seda järku taotlema, sest ka see töötasu ei ole motiveeriv,” rääkis Pärnu Ülejõe Põhikooli direktor Margus Veri.

Õpetajate seas on eriarvamused selle kohta, et kolleegidest koosnev komisjon nende karjääri- ja palgaastet hindama hakkab. Ühelt poolt ollakse mures, et omavahelised suhted võivad otsuseid mõjutada, teisalt võib olla just lihtsam ja vahetum oma astet tõendada. Veel riigikogult kinnitust ootavat karjäärimudelit plaanitakse rakendada järgmise aasta 1. septembrist.