Riigikogus hiljuti vastu võetud hasartmängumaksu langetav seadus on toonud esile palju hirme, alates rahapesuriski suurenemisest, sõltuvusprobleemide kasvamisest kuni maksutulude vähendamiseni. “AK.Nädal” püüdis lähemalt selgust saada, mis äri on online-kasiinod ja kuidas riik seda reguleerib.
Et õnnemängud sarnaselt paljude teiste tegevustega suuresti internetti on kolinud, on loomulik areng. Kui palju see aga päriskasiino tegevusest erineb?
“Ega olemuslikult seal ei ole suurt vahet, et lihtsalt üks osutab oma teenust online-is ja teine on füüsilise asukohaga. Kui me võtame kitsamalt selle Eesti litsentsi, siis need nõuded on tegelikult samad. Mõlemas kohas tuleb klienti tuvastada, et ta oleks see isik, kellena ta ennast esitleb. Ja samamoodi rakendub see rahaliste sissemaksete puhul,” ütles Betsson Group Baltimaade ärijuht Kaido Ulejev.
Hasartmänguseaduse sisulisi norme ei ole üle 15 aasta muudetud ja täpsed nõuded kehtivad ka netikasiinodele. Et üks online-kasiino rajada, on vaja maksuametilt saada tegevusluba ja korraldusluba.
“Tegevusloa puhul me kontrollime tausta. Peab olema puhas taust juhatuse liikmetel lõplike kasusaajatele omanikel, lisaks peavad olema seal näiteks online-kasiinol miljon eurot osa kapitalinõue ja me kontrollime seda, kuskohast see raha ka pärineb. Mis puudutab korraldusluba, siis online-kasiinod peavad kontrollima, et nende mängijad ei kuuluks hasartmängupiirangute isikute nimekirja,” rääkis maksu- ja tolliameti aktsiiside osakonna juhtivspetsialist Ranno Aednurm.
Kaido Ulejev ütles, et hästi oluline on nii-öelda suletud ringi põhimõte. “Et sealt kontolt, kus sa raha maksad sisse, sinna kontole peab minema ka väljamakse. Sellist asja ei saa olla, et mina maksan oma kontolt sisse, võidan raha ja see väljamakse tehakse mingile teisele kontole, sellist asja seadus ei luba,” sõnas Ulejev.
Maismaakasiinode arv ja nende käibed on aasta-aastalt vähenenud ja online-kasiinode oma kiiresti kasvanud, eriti pärast Covidi aega. Eestis on praegu välja antud 40 online-kasiino litsentsi ja uusi taotlusi tuleb maksuametile pidevalt.
Ka internetipõhistelt hasartmängudelt riigile laekuv maksutulu on kiiresti kasvanud. Kui 2019. aastal moodustas online-kasiinode maksutulu üksnes kümnendiku, siis eelmisel aastal juba enam kui kolmandiku kogu hasartmängumaksu laekumisest.
Nii jõudiski Arenguseire Keskus kultuurile ja spordile lisarahastuse võimalusi otsivas analüüsis ideele – langetada hasartmängumaksu määra järk-järgult 5,5 protsendile ja teha Eestist teine Malta ehk kasiinomeka, aga just internetis teenust pakkuvatele hasartmängudele.
“Selles positiivses stsenaariumis on meil tehtud eeldus, et aastas lisandub 10 uut korraldusluba. Ja siis on tehtud ka teine eeldus, et ühe korraldusloa kohta laekuv maksutulu hakkab – küll mitte lineaarselt, aga hakkab järk-järgult kasvama ja aastaks 2029 on see kaks korda kõrgem kui see on hetkel. Oleks vaja vähemalt ühe-kahe sellise globaalses mõttes olulise suure tegija Eestisse lisandumine,” ütles arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane.
Arenguseire keskuse analüüsis oli ka pessimistlik stsenaarium, mis arvestas, et isegi kui maksumäära langetatakse, uusi ettevõtteid juurde ei tule. See vähendanuks maksulaekumisi praeguselt 22 miljonilt 16 kuni 17 miljonile eurole. Seaduseks vormunud hasartmängumaksu alandamisega ujub Eesti teiste Euroopa riikidega võrreldes vastuvoolu – teised riigid pigem tõstavad makse.
“Tõsi, rohkem oli näiteid selle kohta, kuidas maksumäära on tõstetud, näiteks oli üks üsna põhjalik analüüs Hollandi kohta, kus leiti, et maksumäära tõstmine võib anda vastupidise efekti, et hasartmängud suunduvad põranda alla. Ehk maksulaekumine väheneb, aga mängimine sellest ei vähene,” ütles Varblane.
Maksumäärad teistes Euroopa riikides kõiguvad kümne ja 40 protsendi vahel. Vaid Maltal on see viis protsenti.
“Eesti mõttes kõige otsesem ja tegelikult ka sisuline konkurent on Malta. Me küll tegutseme hoopis teistsugustes liigades – kui Eestis on antud välja minu teada 38 korraldusluba, siis Maltal on see kuskil 350.
Kuid põhjuseid, mispärast üks rahvusvaheline kasiinoettevõte peaks soovima oma tegevusluba just Eestis registreerida, on Kaido Ulejevi sõnul mitmeid.
“Maksumäär – lihtne loogiline regulatsioon, mille all saab opereerida ja oluline aspekt on ka see, et see on Euroopa Liidu litsents. Et nii Eesti kui ka Malta on ju Euroopa Liidu riigid, see annab oluliselt kõrgema usaldusväärsuse mängijatele,” sõnas Ulejev.
Hasartmängude korraldajate liidu juht Tõnis Rüütel ütles, et veel parem, kui need ettevõtted tooksid siia ka oma kontori.
“See kahtlemata on veel kõrvalväärtus, mida me ei oska ette hinnata. Hea näide on kasvõi Yolo-grupp, samuti Betsson Grupp, kes tegelikult pakub kõrgesti tasustatud palgaga töökohti sadade viisi, nii et backoffice’i toomine on täiesti reaalne ja operaatori seisukohalt on ta ka väga praktiline ja kasulik,” ütles Rüütel.
Eesti maksualandus ei püüa aga Uku Varblase sõnul kohalikke rohkem mängima suunata.
“Pigem need ettevõtted, kes tegelevad online-turul, ei sihi Eesti turgu. Väga suur osa nendest sihib hoopis Soome turgu. Nad kasutavad Eesti litsentsi selleks, et pakkuda teenust teistes riikides, ehk siis me justkui pakume nagu finantsteenust,” ütles Varblane.