Möödunud nädalal kirjutas ka Postimees Rootsi eraalgatuslikust uurimisgrupist ja nende järeldustest, mille kohaselt põhjustas vrakil nähtavad vigastused kokkupõrge merepinnal, mitte merepõhjas. Ametlik kolme riigi ühisuurimine on aga analüüsinud lisaks teistele kokkupõrketeooriatele ka võimalikke seoseid Rootsi allveelaevadega. Postimehe käsutuses olevad dokumendid pärinevad Rootsi ohutusjuurdluse keskuse (Statens haverikommission, SHK) materjalidest. Dokumentatsioon kajastab kõigi toona teenistuses olnud 12 Rootsi allveelaeva tegevust ning asukohta 27. ja 28. septembril 1994. aastal.
SHK tegi Rootsi relvajõududele päringu, mis sisaldas mitmeid küsimusi. Sealhulgas see küsimust, kus asusid Rootsi allveelaevad Estonia huku ööl. Mäletatavasti kinnitasid Rootsi relvajõud taas oma vastuses juba varasemalt kinnitatud teadmist, et 14. ja 20. septembril 1994 veeti Estonial militaarseadmeid, kuid möönsid et lisaks neile kahele kuupäevale võidi Estoniat kasutada veel käputäie saadetiste veoks.
SHK küsimustele vastamiseks moodustasid Rootsi relvajõud väikse töörühma. Paralleelselt arhiivitööga ja päringutele kaitseväe sees, viidi läbi intervjuud isikutega, kes teenisid Estonia hukkumise ajal allveelaevaüksustes. Intervjuude eesmärk oli tuvastada nende allveelaevade tegevus, mille logiraamatud olid puudulikud või kadunud, ning kinnitada ülejäänud allveelaevade logiraamatutes tehtud sissekandeid. Seega on allveelaevade olukord ja asukoht kinnitatud ka konkreetsete teenistujate ütlustega.
Kokkuvõttes ei kinnita kogutud andmed, et ükski Rootsi allveelaev oleks viibinud Estonia huku piirkonnas. SHK päringu peale vaatas Rootsi merevägi läbi kõigi laevade säilinud dokumendid ja erinevat tüüpi logiraamatud. Tekilogiraamatud näitavad, kas alus on kai ääres või merel, kuid ei kajasta täpset asukohta. Masinaruumi logiraamatud annavad ülevaate laeva masinate ja süsteemide tööst ning võimaldavad järeldada, kas alus liikus või seisis. Sõjapäevik on aluse komandöri koostatud kirjeldus läbiviidud tegevuste kohta.