Kui Anneli 2000. aastal Aravetelt Paidesse kolis, kutsus toonane juhendaja Pilvi Kriisa teda kultuurimajas tegutsevasse naisrühma Kägärä. See tähendas taas tantsimist koos esinemistega. Kui aga Pilvi töökorraldus enam ei lubanud tal ringijuhendajana jätkata, tegi ta ettepaneku Annelile juhtimine üle võtta.
“Et olin tantsuvanemate laps ja nende silme all väga pikalt tantsinud, julgesin 2008. aastal tehtud ettepaneku vastu võtta. Teadsin, et ema on mind alati toetamas – ja seda ta tegigi kuni oma 85. eluaastani, 2022. aastal,” meenutab Anneli.
Suhted on tähtsamad egost
Kui tants annab Annelile hea enesetunde, siis töö pakub talle meeldivat materiaalse kindlustatust. Mõlemad kasvatavad kohusetundlikkust ja aitavad elus end hästi tunda.
Ta tunnistab, et motivatsioon on tema jaoks väga oluline.
“Tantsumustris on igal inimesel oma koht, see kohustab igas trennis kohal olema, ja just see osa tantsutreeningutest on mulle alati kõige rohkem sobinud. Muus spordis pole kohalolu nii määrav ja siis on end kodust välja ajada märksa keerulisem.”
Lisaks toob rõõmu sõprade seltskond. Tantsugrupid on Annelile nagu toredad kambad, kus talle lihtsalt meeldib olla. “Vahel on muidugi ka tõsisemaid hetki, kuid kõige rohkem toidavad ja meelde jäävad ikka nalja ja naeruga emotsioonid,” tõdeb ta.
Annelile meeldib pigem leida tantsijatega ühist keelt. Selle nimel on ta valmis olema leplikum.
Suhtlus on Annelile väga oluline, eriti väiksemates seltskondades. Seetõttu peab ta sünnipäevi pigem mitu korda, et jõuaks kõigile tähelepanu pöörata. Oma 60 aasta juubelit tähistas ta eraldi pere, tantsurühmade, töökaaslaste ning sõprade ja tuttavatega.