Sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt peaksid sajandivahetusel sündinud noored arvestama, et nende pensioniiga saabub alles 71-aastaselt. Nendel, kes koguvad raha vaid esimesse sambasse, moodustab pension umbes kolmandiku nende brutosissetulekust.
Eesti on üks nendest vähestest riikidest, kus on pandud paika konkreetsem valem, mille järgi arvutada, millal inimene tulevikus pensionile pääseb. Nimelt otsustati juba 2018. aastal, et vanaduspensioniiga hakkab sõltuma sellest, milline on inimeste eeldatav eluiga.
Praegu võib inimene minna pensionile siis, kui ta on saanud 64 aastat ja üheksa kuud vanaks. Mida kauem inimesed elavad, seda hiljem nad Eestis ka pensionile pääsevad.
Sotsiaalministeeriumi ekspert Magnus Piirits rääkis, et noored, kes on sündinud pärast sajandivahetust, võivad arvestada, et pääsevad pensionile umbes 71-aastaselt.
Pelgalt riigile tulevikus pensionide osas loota ei saa. Nimelt ootab teisest pensionisambast loobunud inimest, kes panustab vaid esimesele pensionisambale, pensionile jäädes ees märkimisväärne sissetulekute langus.
“Keskmise palgaga inimese vaates – need, kellel on esimene sammas ja kes on teisest sambast loobunud, nende riiklik brutopension oleks umbes kolmandik keskmisest palgast. Tänases vääringus oleks see ligikaudu 700 eurot ehk umbes 100 eurot väiksem kui praegustel pensionäridel,” ütles Piirits.
Tööealistest elanikest ei ole praegu teist pensionisammast umbes kolmandikul. Piirits selgitas, et tulevikus muutuvad käärid vabatahtlikesse sammastesse kogujate ja mitte kogujate vahel laiemaks. Lihtsustatult võib öelda, et teise või kolmandasse sambasse raha kogunud pensionäride sissetulekud kasvavad. Vaid esimesele sambale panustanud pensionäride majanduslik olukord aga halveneb.
“Praegu on eakate vaesus kõrge osaliselt seetõttu, et pensionid on üsna ühetaolised. Kuna meil on 300 000 pensionäri, on päris suur osa nendest suhtelise vaesuse piiril. Ka tulevikus on need, kellel on ainult esimese samba pension suure tõenäosusega suhtelises vaesuses,” rääkis Piirits.
Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja rahvastikupoliitika professor Lauri Leppik rääkis, et mõistlik oleks pensionisüsteemi korrigeerida nii, et kui inimene teisest sambast lahkub, siis ta riigi lisatud sotsiaalmaksu osa kätte ei saaks. Selle riigi lisatud sotsiaalmaksu saaks kanda tagasi esimesse sambasse ning niiviisi oleks inimestele tagatud tulevikus ka suurem riiklik pension.
“Ma saaksin aru, kui teisest sambast võiks välja võtta kaheprotsendise osa, mida inimene on ise juurde maksnud. See, et on võimalik välja võtta ka neljaprotsendist sotsiaalmaksu osa, murendab aga pensionisüsteemi sotsiaalset jätkusuutlikkust. Mitte ükski kogumispensioni süsteemi rakendav riik pole sellist käiku teinud,” rääkis Leppik.