Inimesed, kes suhtuvad teistesse osavõtlikult, tunnevad ka ennast paremini.
Niisugusele toredale järeldusele jõudis oma uuringu põhjal rühm teadlasi Saksamaalt Mannheimi ülikoolist eesotsas Majlinda Zhuniqiga.
Enam kui 40 varem tehtud uuringut kokku võtnud metauuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Scientific Reports.
Selgub, et inimesed, kes tunnevad teistele kaasa ning aitavad ja toetavad neid, annavad küsitlustes teada suuremast rahulolust omaenda eluga, tunnevad sel mõtet olevat ja kogevad rohkem rõõmu.
Niisuguste inimeste psüühiline heaolutunne on keskmisest kõrgem. Neil esineb ka keskmisest vähem negatiivseid tundeid, kuid siiski mitte ka väga palju vähem.
Osavõtlikkuse all peeti ses uuringus silmas võimet aru saada teiste inimeste kannatustest, reageerida neile emotsionaalselt ja tunda vajadust neid kannatusi leevendada, näiteks pakkudes praktilist või psüühilist tuge.
Osavõtlikkuse ja heaolutunde seos tuli välja igas vanuses ja mõlemast soost inimeste puhul, sõltumata ka nende usulisest kuuluvusest. Seos tundub seega kuuluvat inimese põhiolemusse.
Millel seos täpsemalt põhineb, võib praegu vaid mõtiskleda, suurem selgus võib saabuda edasiste uuringute põhjal.
On teada, et inimese tugevam heaolutunne soodustab tervist, pikaealisust ja ühiskonda sulandumist, miska tuleb autorite sõnul järeldada, et osavõtlikkuse edendamisest ühiskonnas, kas või kooliprogrammis või kampaaniategi korras, võiks olla kasu nii rahvatervisele kui ka ühiskonna sidususele.
Samad teadlased uurisid mõnede muude varem tehtud uuringute põhjal kokkuvõtlikult ka seda, milliseid tulemusi võib heaolutunde alal anda osavõtlikkuse otsene harjutamine, näiteks mõnede meditatsioonimeetodite harrastamine.
Selgus, et tulemusi oli, ja seejuures soovitud suunalisi. Tundub niisiis, et osavõtlik hoiak võib heaolutunnet tõsta üsnagi vahetult, mitte ainult sest hoiakust tulenevate tegude järelmina.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.