Tšiilis pühapäeval peetud presidendivalimised võitis konservatiivne poliitik José Antonio Kast, keda peetakse Tšiili kõige parempoolsemaks riigipeaks pärast sõjaväelise diktatuuri lõppu 1990. aastal.
Jõulist võitlust kuritegevuse ja illegaalse immigratsiooniga lubanud Kast sai teises valimisvoorus 58 protsenti häältest ning kindlustas sellega võidu valitsuse toetatud kommunistist kandidaadi Jeannette Jara üle, keda toetas 42 protsenti valijaid.
Kogu oma aastakümneid kestnud poliitilise karjääri jooksul on Kast kaitsnud järjepideval karmikäelist parempoolset poliitikat. Ta on teinud ettepaneku ehitada piirimüüre, paigutada sõjavägi kõrge kuritegevusega piirkondadesse ja deporteerida kõik riigis ebaseaduslikult viibivad migrandid.
Pühapäeva õhtul Santiagos Las Condese linnaosas oma Vabariikliku partei peakorteri ees toetajatele kõne pidanud Kast lubas tõelist muutust. “Ilma julgeolekuta pole rahu. Ilma rahuta pole demokraatiat ja ilma demokraatiata pole vabadust ning Tšiili vabaneb taas kuritegevusest, ärevusest ja hirmust,” ütles ta.
Kuid Kast osutas ka eesootavale keerulisele ajale, öeldes, et võluvitsa, millega probleeme lahendada, pole olemas ning muutused nõuavad visadust ja aega.
Kasti võit iseloomustab Ladina-Ameerikas alanud parempoolsete poliitikute tõusu, kus enne Kasti on võimule saanud Ecuadoris Daniel Noboa, El Salvadoris Nayib Bukele ja Argentinas Javier Milei. Oktoobris lõpetas tsentristliku Rodrigo Pazi valimine peaaegu kaks aastakümmet kestnud sotsialistliku valitsemise Boliivias.
Kast sai presidendiks kolmandal katsel, olles viimati kaotanud valimised 2021. aastal teises voorus vasakpoolsele Gabriel Borici’le. Kunagi paljude tšiillaste poolt liiga äärmuslikuks peetud Kast pälvis nüüd valijate toetuse, kuna nood on üha rohkem mures kasvava kuritegevuse ja immigratsiooni pärast. Tema võit isegi neis Tšiili osades, kus traditsiooniliselt hääletatakse vasakpoolsete kandidaatide poolt, oli tõenäoliselt tingitud ka valijate vastumeelsusest Tšiili kommunistliku partei liikme Jara suhtes, keda paljud pidasid liiga äärmuslikuks, ütles Tšiili ülikooli politoloog Claudia Heiss.
Kuigi Tšiili on endiselt üks ohutumaid riike Ladina-Ameerikas, on vägivaldne kuritegevus viimastel aastatel järsult kasvanud, kuna organiseeritud kuritegelikud rühmitused on tugevnenud, kasutades ära seda, et nõrgalt kaitstud põhjapiiri kaudu tuleb riiki Peruust ja Boliiviast seal toodetavat kokaiini, suurte sadamate kaudu saabuvad migrandid, kellest paljud on pärit Venezuelast ning kes on oma seisundi tõttu vastuvõtlikud inim- ja seksuaalkaubandusele.
Kasti ettepanekute hulka kuulub tugevate politseijõudude loomine, mis on inspireeritud USA immigratsiooni- ja tolliametist, et kiiresti riigis ebaseaduslikult viibivaid migrante kinni pidada ja välja saata.
Ta on ka kiitnud avaliku sektori kulutuste ulatuslikke kärpeid.
Tšiili on maailma suurim vasetootja ja suur liitiumi tootja ning ootused regulatsioonide vähendamise ja turusõbraliku poliitika osas on juba elavdanud kohalikku aktsiaturgu, tõstnud peeso kurssi ja aktsiahindu.
Kasti radikaalsemad ettepanekud pälvivad aga tõenäoliselt lõhenenud parlamendi vastuseisu. Senat on võrdselt jagatud vasak- ja parempoolsete parteide vahel, samas kui madalama seadusandliku kogu kõikuv hääl kuulub populistlikule Rahvaparteile.
President peab rahuldama laia valijaskonna nõudmisi, ütles poliitika-analüütik ja Valparaiso ülikooli professor Guillermo Holzmann.
“On selge, et mitte kõik, kes Kasti poolt hääletasid, ei ole tema parteist. See tähendab, et suur osa tema häältest on laenatud,” ütles ta.
See asjaolu võib takistada Kasti poliitikat sellistes küsimustes nagu abort. Katoliiklasest üheksa lapse isa Kast on varem avalikult sõna võtnud abordi ja raseduse katkestavate pillide vastu, kuid hiljutise kampaania ajal mainis ta seda teemat harva. Riigi abordiseaduste muutmiseks oleks vaja enam kui poole kongressi toetust, aga küsitlused näitavad, et enamik tšiillasi toetab olemasolevaid õigusi.