Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) kritiseeris president Alar Karise poolt Soome ajakirjanduses öeldut, et Ungarit tuleks toetada Venemaaga sõlmitud energiakokkuleppest lahkumisel ja aidata neil lepingust tulenevaid trahve maksta.
“Eesti langetas kiired otsused juba 2022. aastal, kohe pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust. Pole mõeldav, et riigid, kes ise on astunud otsustavaid samme Venemaa sõjamasina toitmisest hoidumiseks, hakkaksid nüüd Ungari asemel Venemaa majandusse trahvirahadega panustama,” kirjutas Tsahkna vastuseks presidendi öeldule.
Karis rääkis Ilta-Sanomatele antud intervjuus, et Venemaale tuleb avaldada survet, näiteks energiaostude näol.
Karis viitas Ungarile, mille peaminister Viktor Orban käis hiljuti Moskvas kindlustamas, et riigil jätkuks ka tulevikus odavat energiat. Karise sõnul võivad mõned Ungari ja Venemaa energialepingud ulatuda koguni 2040. aastateni. Karise hinnangul peaks Ungari nendest vabanema.
“Võib-olla peaksime aitama maksta lepingutrahve,” pakkus Karis Soome ajalehele.
Tsahkna selgitas presidendi aadressil tehtud postituses, et Ungaril oleks samamoodi olnud võimalik langetada otsuseid venelaste energiasõltuvusest vabanemiseks, näiteks on Horvaatia korduvalt pakkunud võimalust Ungarit alternatiivsete tarnetega varustada.
“Fossiilkütuste eksport moodustab tervikuna ligi kolmandiku Venemaa riigieelarvest. Seda raha kasutab Venemaa agressiooni jätkamiseks Ukrainas ja ettevalmistuste tegemiseks pikaajaliseks vastasseisuks Läänega.”
Tsahkna sõnul ei saa kõrvale jätta sedagi, et Ungari valitsuse sammud on korduvalt läinud vastuollu õigusriigi põhimõtete ja EL-i ühiselt kokku lepitud poliitikaga.
“Ainuüksi läinud nädalal, kui EL langetas kriitiliselt olulise otsuse jätta Venemaa külmutatud varad külmutatuks, kuni nad lõpetavad oma agressioonisõja Ukrainas ja hüvitab Ukrainale tekitatud kahju, väljendas Ungari valitsus sellele olulisele sammule jõulist vastuseisu,” leidis Tsahkna.
Välisministeeriumi ja Kadrioru vahel on viimastel nädalatel olnud teisigi pingeid, eeskätt presidendi Kasahstani visiidiga, kus Karis jättis Ukraina sõja teemal oma kõnes rääkimata. Hiljem tegi Karis sotsiaalmeedias postituse, kus teatas, et ta ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid nõudmisi.