Agur küsis sotsiaalmeedias, kas paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis tegutsevate niinimetatud üleminekukoolide ehk endiste vene koolide juhid kavatsevad oma lõpetajatele osta Venemaa viisad ja nad sealsetesse kutsekoolidesse õppima saata, arvestades, et nende puudulik eesti keele oskus sulgeb neile võimaluse Eestis gümnaasiumisse suunduda.
Aguri sõnul näeb Jõhvis, Sillamäel ja Narvas tegutsev Ida-Virumaa kutsehariduskeskus seda umbes poole koolitäie noorte pealt, kes tänavu kevadel vene põhikoolid lõpetasid.
“Nüüd ei ole ka kutsekoolides, sealhulgas Ida-Virumaal, enam venekeelset kutseõpet. Kuhu te nad saadate enda arvates? Te lükkate jätkuvalt, sealhulgas aastal 2025, oma põhikoolist üle müüri umbkeelsed noored, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Ja neid on palju,” sõnas ta.
Kutsehariduskeskuse juhi sõnul on kõik need lõpetajad saavutanud paberite järgi B1 keeletaseme, ent tegelik eesti keele oskus vastab sellele tasemele vaid rõhuval vähemusel.
“Ma ei räägi praegu eestikeelsele õppele üleminekust ja nendest põhikoolides õppijatest, kes täna on jõudnud kolmandatesse ja viiendatesse klassidesse ning kellest esimene nii-öelda eesti keelt oskav lend jõuab 2030. aastal gümnaasiumisse ja rakenduskeskharidusse. Ka need õppijad, kes täna õpivad kuuendates, seitsmendates, kaheksandates ja üheksandates klassides, peavad seaduse järgi lõpetama põhikooli vähemalt B1-tasemel eesti keele oskusega,” tõi Agur välja.
Paraku see tema sõnul nii ei ole ning seepärast leiab Agur, et nende koolide juhid petavad nii oma õpilasi, nende vanemaid kui ka riiki.
“Lükkate üle müüri noori, kellel on eesti keeles minimaalselt võib-olla heal juhul nõrk A1-tase või lausa olematu keeleoskus ja vaatate rahulikult pealt, kuidas nad edaspidi “elus hakkama saavad”. Õieti teid ei huvita. Mida te teinud olete? Õieti, miks te ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel? Kas te üldse saate aru, koolijuhid, vene põhikoolide koolijuhid, milline vastutustundetus on lasta koolist välja umbkeelseid noori?” küsis ta.
Aguri sõnul näeb ta, kuidas õpilased ei oska tunnis tualetti küsida ega saa aru, kui neil paluda endale teed valada või öelda, et klassiruum asub koridori lõpus.
Vabanduseks pole tema hinnangul seegi, kui öelda, et õpetajaid on raske leida, sest see on direktori hool ja vastutus.
“Kõik on teie korraldada, kui teil on selleks tegelik soov. Ja hoiakud. Ja väärtusruum. Kas on? Kahtlen. Tulemusi ju ei ole. Ja muide, meie piirkonna vene põhikoolide lõpetajate inglise keele oskus on ka pea olematu, samuti on nõrk matemaatika,” tõdes Agur.
Ta lisas, et need lapsed ei ole süüdi. Sageli on nende keelekeskkond kodus ja väljaspool kooli samuti nõrk või olematu, kuid seda enam on kool tihti ainus koht, kus noortele riigikeel selgeks õpetada ning luua eesti keele- ja väärtusruum. Vastutus selleks lasub Aguri kinnitusel vene põhikoolide koolijuhtidel ja nende koolide pidajatel. Koolijuhid, kes ei seisa Eesti riigi ega noorte eest, peaks tema hinnangul välja vahetama.
“Võimestamiste, kohandumiste ja muude moodsate sõnakõlksude aeg on läbi. Tuleb õpetada riigikeel päriselt selgeks. Kogu lugu,” lausus Agur.
Kool peatab muu õppe, et esmalt keel selgeks teha
Selleks, et enda juhitavas Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses probleeme lahendada, kavandab ta radikaalset reformi: tavalisse õppetöösse tehakse pikk paus, õpetatakse kõigepealt eesti keel selgeks ja siis alles minnakse edasi.
“Enam teisiti ei saa,” nentis Agur. “Milline võiks olla toimiv lahendus? Tuleks riigistada Ida-Virumaa põhikoolid. Või kogu põhiharidus. Riik on koolipidajana usaldusväärne ja teeks selle asja lõpuks korda.”
Ott Pärna, kelle juhtimisel moodustatakse Tallinnas tuleval sügisel tööd alustav Tallinna tehnoloogiakolledž ning kes töötab tulevase kolledži üheks osaks oleva Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli direktorina, oli Aguri kriitikaga nõus ja märkis, et tema koolis õpivad täisealised noored, kes ei suuda eesti keeles kirjutada isegi oma nime ega hobi, rääkimata lihtsast vestlusest riigikeeles.
“Sellise keeleoskuse tasemega ei ole neil võimalik kolledži tasemel ja eesti keeles omandada ei üldharidust ega tehnoloogilist eriala. Hilisemal tööturul võivad nad olla ohtlikud nii endale kui ka teistele, sest eriala on jäänud omandamata just puuduliku keeleoskuse tõttu,” tõdes Pärna.
Ta märkis, et need noored on tulnud kutsekooli muu hulgas Loksa, Maardu, Lasnamäe ja Õismäe venekeelsete koolide põhikooliastmest ega ole ise selles süüdi, et keelt ei oska. Vastutus lasub sotsiaalsel ja hariduskeskkonnal, kust nad tulevad, eeskätt ükskõiksetel koolijuhtidel ja koolipidajatel, kelle koolides on need noored üheksa aastat heas usus õppinud.
“Tallinna tehnoloogiakolledži juhina teen omalt poolt kõik, mis on minu võimuses, et nimetatud koolidest kujuneksid eestikeelsed koolid. Seniks, kuni see õnnestub, tegeleme oma kolledžis esmajoones intensiivselt riigikeele õpetamisega ning alles seejärel eduka ja põneva karjääri jaoks vajaliku tehnoloogia- ja erialaõppega, juhul kui selleni küünditakse,” lisas koolidirektor.
Eestikeelsele õppele üleminek algas lasteaedades ning koolide esimestes ja neljandates klassides eelmisel aastal ning see jätkub järk-järgult klasside ja õppeaastate kaupa, jõudes lõpule 2030. aastaks.