Valesti pargitud sõidukid takistavad kortermajade piirkondades jalakäijate liikumist ja alarmsõidukite ligipääsu ning üksnes parkimisjärelevalve tõhustamisest enam ei piisa, mistõttu peab Tallinna linnavalitsus mõtlema lahenduse, kuidas kõnniteedel parkivaid autoomanikke korrale kutsuda, leiab õiguskantsler Ülle Madise.
Ühe Õismäe kortermaja elanikud pöördusid õiguskantsleri poole murega, et nende kodu ees asuvale kõnniteele pargitakse sõidukeid, mis takistavad liikumisraskustega inimestel turvaliselt liikuda. Maja ees on parkimist keelavad liiklusmärgid ning nüüd ei luba ka liiklusseadus kõnniteel parkida, kuid probleem on aastaid lahenduseta.
Majaelanike hinnangul ei ole piisav ka Tallinna munitsipaalpolitseiameti (mupo) tegevus, kes on aeg-ajalt parkijatele rahatrahvi määranud.
Ülle Madise pöördus mupo poole, et nad järelevalvet valesti parkijate üle tõhustaksid, kuid amet selgitas, et nad ei saa ööpäev läbi ühe kortermaja ees parkimisreeglitest kinnipidamist jälgida. Õiguskantsler möönis, et sel viisil tõesti probleemi lahendada ei saa ja võttis ühendust Tallinna linnapea Peeter Raudsepaga.
Madise sõnul peaks Tallinn mõtlema lahendustele, kuidas saaks parkimisreegleid eiravaid autoomanikke korrale kutsuda ja anda neile võimalus oma sõidukit seaduskuulekalt parkida.
“Ka munitsipaalpolitsei vastusest selgus, et kuigi amet on teinud parkimiskorralduse ettepanekuid nii Tallinna transpordiametile kui ka linnaosavalitsusele, ei ole nende pädevuses liiklusmuudatusi ellu viia. Küll aga saab neid muudatusi algatada Tallinna linnavalitsus,” tõdes Madise.
Õiguskantsleri sõnul ei ole probleem pelgalt selles, et kortermajade piirkondadesse ei mahu sõidukid ära, vaid ka selles, et valesti pargitud sõidukite tõttu ei pääse jalakäijad liikuma. Olukord muutub eriti halvaks talvel, kui lumehangede tõttu on liikumiseks vaba ala veelgi vähem.
“Pealegi on juba aastaid mureks olnud see, et alarmsõidukitega ei pääse kortermajade lähedale. Seega tuleb kortermajade piirkondades sõidukite parkimist paremini korraldada. Üksnes parkimisjärelevalve tõhustamisest enam ei piisa,” rõhutas ta.
Madise hinnangul saaks kõnniteedel parkimist kõige tõhusamalt vähendada tõkete paigaldamisega, see tagaks jalakäijatele ning ka lapsekäruga ja liikumisabivahendi abil liikujatele turvalise liikumisvõimaluse. Tõkkeid võiks panna sinna, kus munitsipaalpolitsei kõige rohkem trahve on teinud.
Nii saaks vähendada kõnniteedel parkimist, kuid lahendamist vajavad õiguskantsleri sõnul ka kvartalisisese parkimise mured. Ta tõi välja, et maailma suurtes linnades on olukorda lahendatud mitmel moel, näiteks lubatakse parkida ka suurte mitmerajaliste magistraalteede ühele sõidurajale, kuid mitte tipptunnil. Ka saab linna maale rajada ajutisi parklaid, nii nagu on praegu tehtud eramaadele eraparklaid.
Veel on võimalik ehitada linna maale suuri linnale kuuluvaid parkimismaju, kus elanikud saavad oma sõidukeid parkida soodsama hinnaga, näitena tõi Madise välja Raadiku 8c parkimismaja.
Koostöös ettevõtjatega saaks rakendada parklate ristkasutust, nii et ärihoonete ja kaubanduskeskuste juures loobutaks öösiti parkimise keelust, andes lähipiirkonna elanikele võimaluse seal öösiti autot hoida. Lisaks tõi Madise välja variandi lubada kortermajade piirkonnas parkida majaelaniku parkimisloa alusel.
Ta märkis, et liikumisabivahendiga liikumine annab puudega inimesele võimaluse iseseisvalt tegutseda ja hakkama saada ja seetõttu ei ole parkimiskorralduse lahendamine pelgalt autoomanike jaoks parema korra loomine, vaid suur toetus puudega inimestele iseseisva elu elamiseks.
Madise ootab Tallinna linnapealt tuleva aasta jaanuari lõpuks infot, kuidas plaanib linn tihedalt asustatud linnaosades kortermajade juures parkimiskorraldust parandada ning tagada, et jalakäijatel ja puuetega inimestel oleks turvaline liikuda.