Kolme ÜRO inimõiguste eksperdi sõnul näivad Eesti ametivõimude hiljutised sammud ebaproportsionaalselt mõjutavat üht konkreetset usukogukonda. Nende hinnangul on kanooniline õigus, kiriklik hierarhia ja vaimne alluvus usu- ja veendumusvabaduse lahutamatud osad, mis on rahvusvahelise õiguse alusel täielikult kaitstud.
ÜRO raportöörid osutasid kirikute ja koguduste seaduse muudatustele, 2025. aasta mais tehtud kohtuotsusele ning avalikele avaldustele, millega on seatud kahtluse alla EKÕK kanooniline kuuluvus. Ekspertide hinnangul võivad need sammud kaasa tuua riigi suurima kristliku konfessiooni ning olulise institutsiooni stigmatiseerimise nii etniliste eestlaste kui ka Eesti arvuka venekeelse kogukonna jaoks.
Lisaks väljendasid ametnikud muret seoses EKÕK-lt avaliku rahastuse äravõtmisega, kiriku väljajätmisega konsultatsioonidest. Nad tõid välja ka vaimulikke puudutavate piiravate elamislubade otsuse ning avalikustamata julgeolekuhinnangutele tuginemise. Eksperdid rõhutasid, et riiklik julgeolek ei ole alus usu- või veendumusvabaduse piiramiseks, viidates kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 18 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 9. Nende sõnul peavad kõikvõimalikud piirangud olema rangelt põhjendatud ning vastama proportsionaalsuse, vajalikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.
ÜRO eksperdid tõid eraldi esile mure Tallinna kiriku pikaajalise rendilepingu ootamatu lõpetamise, Pühtitsa kloostri kindlustusmaksete „märkimisväärse ja seletamatu“ suurenemise ja kõrgemate vaimulike väljasaatmise või de facto ametist kõrvaldamise pärast. Nende hinnangul häirivad sellised sammud tavapärast usuelu ning võivad õõnestada autonoomiat, mis peaks olema usu- ja veendumusvabaduse raames tagatud.
Ekspertide hinnangul on probleem ka see, et kuigi kirikute ja koguduste seaduse muudatused on sõnastatud üldiselt, põhjendatakse ja rakendatakse neid peaaegu eranditult seoses EKÕK ja Moskva patriarhaadi ajalooliste sidemetega. Väidetavalt olid teatud riigiasutused juba enne seaduse vastuvõtmist loonud olukorra, mida eksperdid kirjeldasid kui „vastandlikku keskkonda“, mis ei ole kooskõlas riigi neutraalsuskohustusega usu- ja veendumusküsimustes.
ÜRO eksperdid tervitasid president Alar Karise otsust jätta kirikute ja koguduste seadusemuudatus välja kuulutamata ning saata see riigikohtusse, kus president taotles selle tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks.
Raportis kutsuti Eesti valitsust üles peatama EKÕK ja selle institutsioonide suhtes algatatud haldus- ja kohtumenetlused kuni riigikohtu otsuse selgumiseni. Samuti pandi ette, et valitsus alustaks kaasavaid konsultatsioone mõjutatud kogukondadega.
„Oleme valmis abistama ametivõime, et tagada riikliku julgeoleku poliitikate täielik kooskõla kõigile usu- ja vähemuskogukondadele kuuluvate piiramatute kaitsetega,“ märkisid eksperdid.
ÜRO eksperdid teatasid ka, et on selles küsimuses Eesti ametivõimudega kontaktis.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (58)