Sularaha tuleviku teemalist väitlust eksperdina kommenteerinud Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul olid noored oma argumendid virtuaalsete maksete ja sularahamaksete vahel hästi selgeks teinud.
«Väitlejate argumentidest jäi muu hulgas kõlama, et kaardi- ja muude digitaalsete maksete kontrollitavus ja jälgitavus on olenevalt eesmärgist ühtlasi nii hea kui ka halb,» ütles Luikmel. «Mõnevõrra üllatuslikult jäi koolinoorte debatist sootuks välja sularaha ökoloogilise jalajälje küsimus.»
Sularaha tuleviku ebakindluse jaatusena tõid noored välja, et kaardimaksed ja veebis tasumine on täna mugav ja turvaline, kõrvutades sularaha kasutamist paberkirja saatmisega e-mailide ja sõnumirakenduste ajastul. Toonitati, et virtuaalmakseist jääv jälg aitab tuvastada finantspettusi ja et kaardivarguse korral saab kaardi sulgeda, sularaha aga tagasi ei saa.
Vastuargumentidena tõid noored esile eelkõige kriisiolukorra: sularaha on kindel maksevahend, kui tormi tõttu elektrit pole või mõni digirünnak kogu riigi veebi- ja maksetegevuse peaks halvama.
Lisaks pärsib sularaha kui käegakatsutava maksevahendi eelistamine noorte sõnul võlgu elamist ja tarbimiskultuuri. Finantspettuste vähendamise teemat eksperdina kommenteerinud Finantsinspektsiooni finantssektori infotehnoloogia järelevalve osakonna juht Kalle Klooster leidis, et koolinoored teavad hästi finantsalaseid termineid ning on hästi kursis ka erinevaid finantsteenuseid puudutavate pettustega.
«Tehisintellekti arengud on saamas märksõnaks ka finantsteenustes. Finantsteenustega samaaegselt arenevad kahjuks ka finantspetturite skeemid ja lõksud,» märkis Klooster.
Finantspettuste debatis tõid noored välja selle, et finantsteenuste keerulisemaks muutumine ja topelt isikutuvastamine võiksid vähendada finantspettuseid, sest inimestel on keerulisem oma rahale ligi pääseda ja otsuseid kiirelt teha.