Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. detsember 2025:
1. Ikka sajab.
2. Moskvani ulatuti.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutustega.
10. Herson: muutusteta.
11. Ukraina keeldus vastuseks Trumpi plaanile Donbassi putinile loovutamast.
12. Trumpi saadik teatas veel 1000 poliitvangi vabastamisest Valgevenes.
13. President Trumpi toetusreiting langeb, teatas NBC News.
14. venemaa värbab Iraanist soldateid.
15. Lühiuudised
1. venemaa lasi nädalaga Ukraina kohale üle 1500 drooni, umbes 900 KAB-i ja 46 raketti.
14. detsembri pärastlõunal korraldasid venelased Zaporižjas rea õhurünnakuid, mille käigus sai vigastada 14 inimest, sealhulgas laps, riikliku eriolukordade teenistuse töötaja ja politseinik. Õhurünnakud toimusid umbes kell 11.00. Ühes linnaosas kahjustasid venelased jaeketi poe fassaadi, teises süttisid autod ja said kahjustada elamud.
2. 14. detsembri varahommikul ründasid Ukraina erioperatsioonide väed FP-2 ründedroonidega mitmeid venemaa sihtmärke okupeeritud Donetskis ja Krimmis. Okupeeritud Krimmis tabati liikuvat kütuserongi Jantarne lähedal ja naftahoidlat Batumõnes. Donetskis sihtisid erioperatsioonide väed Marjanivkas asuvat Volna-2 elektroonilise sõjapidamise jaama ja Dokutšajevski lähedal asuvat FPV operaatorite koolituskeskust.
Belgorod: Pärast eile õhtul teatatud rünnakut Lutši soojuselektrijaama (TPP) lähedal tõusis piirkonna kohale suitsusammas.
venemaa avalike gruppide teatel ründasid Moskvat 15. detsembri öösel droonid, millega kaasnesid plahvatused. Agressoririigi pealinna linnapea sergei sobjanin teatas, et venemaa õhutõrje tulistas väidetavalt alla 15 drooni. Plahvatustest teatati Moskva Istra rajoonis. Lisaks peatas droonirünnak ajutiselt tegevuse Domodedovo ja Žukovski lennujaamades. Need piirangud tühistati hiljem. „Hädaabiteenistused töötavad langenud rusude asukohas,” kirjutas sobjanin. Rünnak Moskvale on kestnud alates 14. detsembri õhtust. Enne seda teatasid Moskva lähedal asuva Kašira linna elanikud plahvatustest ja õhutõrje tegevusest.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta aga pisu on muutunud aktiivsemaks Ukraina omad Vovtsanski linna kaguservas.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski suunal on vene poole blogijatel suud suht lukkus ehk siis Ukraina omadel on hästi.
Lõmani suunal väga tugev vene poole surve jätkus, kahjuks on teadamata viimastel päevadel kolme vene poole grupi jõudmise järelmid Ukraina eesliinist mitu kilomeetrit taga pool.
6. Siversk: üle jõe soldateid valgub ja üritavad kiirelt jätkata edenemist, eile muutusi rindejoones siiski ei tuvastanud
7. Bahmut: Kostantõnivkas ja selle ida-kagu küljel jätkub tihe konveier aga pole jälle muutusi tuvastanud.
8. Donetsk: eile muutusteta aga juba mitmes päev arvamusel, et Ukraina on suutnud pisu Rubikoni omade mõju vähendada ja ise olla droonidega edukamad.
9. Lõunarinne: midagi head Huljaipole kandis kahjuks pole, eile siseneti Varvarika külasse, mis asub kahel pool Huljaipolest lõuna poole suunduvat maanteed ja pikkust külal u 3 km. Lisaks edeneti üle põldude linnast põhja pool. Linnas endas küll vist mitmete kvartalite kaupa ja päris edenemiseta ei oldud.
10. Herson: pole ammu miskit siin kirjutanud. Paadiralli ja üle Dnepri üksteise töötlemine jätkub, ikka nii, et Ukraina omad vaid sõjalisi sihtmärke ja vene poolelle sobib kõik sihtmärgiks.
11. 10. detsembril ameeriklastele esitatud 20-punktilises vasturahuplaanis välistas Ukraina Donbassi üle kontrolli loovutamise venemaale, ütlesid kaks kõrget Euroopa ametnikku ja endine USA administratsiooniametnik ajalehele New York Times. Nende sõnul lükkas Kiiev tagasi ka NATO-ga liitumise õigusest loobumise, viidates vajadusele säilitada alliansi avatud uste poliitikat. Lisaks nõuab vastuplaan USA-le ja Euroopale õiguslikke tagatisi uue venemaa rünnaku ärahoidmiseks. Väljaande allikad selgitasid, et Ukraina eemaldas USA plaanist need punktid, mis ületasid selle punaseid jooni. Arutelud kokkuleppe üle jätkuvad president Volodõmõr Zelenski ja Euroopa juhtide kohtumisel USA läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga Berliinis 15. detsembril.
Varem teatasid Politico allikad, et Kiiev nõustus Donbassile vaba majandustsooni staatuse andmisega kõigi vägede, nii Ukraina kui ka venemaa väljaviimisega. Zelenski teatas avalikult, et pole veel selge, kes seda valitsema hakkab. Ta rõhutas ka, et kõik territoriaalsed järeleandmised peavad saama ukrainlaste heakskiidu referendumil.
venemaa presidendi nõunik juri ušakov rõhutas Donbassis demilitariseeritud tsooni loomise võimalust kommenteerides, et see jääb igal juhul venemaa kontrolli alla, kus armee asemel paigutatakse sinna Rosgvardija üksused. 14. detsembril teatas ušakov, et kreml ei ole Ameerika Ühendriikidega arutanud Ukraina territoriaalküsimuse lahendamiseks Korea varianti, nimelt vägede vastastikust väljaviimist rindelt demilitariseeritud tsooni loomisega, kus kummalgi poolel poleks sõjalist ega tsiviilkontrolli.
putin ise teatas detsembri alguses, et venemaa nõuab igal juhul Donbassi tagasi. Varem oli ta nõudnud Ukrainalt vägede väljaviimist piirkonnast, rõhutades, et ilma selleta sõda ei lõpe. USA välisminister Marco Rubio teatas, et peamine vaidluspunkt on 20% Donetski oblastist, mis jääb Kiievi kontrolli alla: umbes 30-50 kilomeetri suurune ala. NATO hinnangul peab venemaa piirkonna halduspiiride saavutamiseks sõdima veel aasta. Samal ajal kannatab putini armee lahinguväljal jätkuvalt suuri kaotusi – iga päev kaotab umbes 1100 sõdurit ning hukkunute ja haavatute koguarv läheneb praegu 1,15 miljonile.
12.USA presidendi saadik John Cole ütles Reutersile, et lähikuudel plaanitakse Valgevene vanglatest vabastada umbes 1000 allesjäänud poliitvangi. Ta usub, et nad võidakse vabastada ühes suures grupis. „Ma arvan, et see on enam kui võimalik… Me liigume õiges suunas, hoog on olemas,” ütles ta. Cole’i sõnul tühistab USA seejärel enamiku Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidest. „Ma arvan, et see on õiglane vahetus,” lõpetas ta.
13. detsembril andis Valgevene president aleksandr lukašenko armu 123 poliitvangile, sealhulgas endisele 2020. aasta presidendikandidaadile Viktor Babarõkale, tema kampaaniajuhile Maria Kolesnikovale ja Nobeli rahupreemia laureaadile inimõiguste aktivistile Ales Bialitskile. Vastutasuks tühistas USA 2021. aastal kehtestatud Valgevene kaaliumi sanktsioonid. Pärast nende vabastamist transporditi 114 vangi ootamatult Ukrainasse, mitte Leetu nagu varem, ja ilma passideta. Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tihhanovskaja teatas, et Lukašenko muutis viimasel hetkel kõike, et näidata, nagu oleks tal olukord kontrolli all.
14. detsembril toimus Tšernihivi haiglas Valgevene poliitvangidele pressikonverents. Kolesnikova tänas USA ja Ukraina presidente Donald Trumpi ja Volodõmõr Zelenskit ning Lukašenkot nende vabastamise eest. Ta teatas, et kavatseb veeta vähemalt kuu aega oma pere ja kolleegidega ning tegeleda oma tervisega, mis oli viie vangla-aasta jooksul halvenenud. Babariko ütles, et ta õppis kolm aastat elama „usu läbi”, kuna ta oli täielikult ilma jäetud infoallikatest. Ta ütles, et vanglas olles otsustas ta võtta kuu aega oma teadmiste värskendamiseks, kuid pärast mitut telefonikõnet eelmisel päeval taipas ta, et seda saab teha „tunni ajaga – selgub, et kõik toimub endiselt”.
Inimõiguslane Ales Bialitski andis pärast vabanemist intervjuu Viasna keskusele. Ta ütles, et enne karistuskolooniast transportimist konfiskeeriti kahe raamatu käsikirjad, kõik tema kirjad ja märkmed kriminaalasja kohta. Bialitski sõitis autos kinniseotud silmadega Leedu piirile, kus ta koos mitme teise poliitvangiga bussi viidi. Balti vabariigis taasühines ta lõpuks oma naisega. „Paljud Valgevene inimõiguste aktivistid ja ajakirjanikud on endiselt vangis. On ülioluline tagada nende vabastamine ning lõpetada nõiajaht ja rahvavaenlaste otsimine Valgevenes. Me peame repressioonid lõpetama – vastasel juhul jätkub poliitvangidega kauplemine lõputult. Ma jätkan oma tööd. See on minu kohustus Valgevene ühiskonna ees,” märkis Bialiatski.
13. Newsi küsitlus näitas Donald Trumpi toetusreitingu langust 42%-ni ja MAGA toetajate toetuse nõrgenemist. Nagu Ukrinform teatab, viidi uus NBC Newsi otsustuskeskuse küsitlus läbi SurveyMonkey platvormil, vahendab NBC News. „President Donald Trumpi toetusreiting püsib pidevalt madal, kuna ta läheneb oma esimese aasta lõpule Valges Majas. President kaotas ka oma Make America Great Again (MAGA) toetajate seas positsiooni,” öeldakse aruandes.
Trumpi üldine toetusreiting ameeriklaste seas on 42%, samas kui toetus on 58%. Võrreldes aprillikuu 45%-lise toetusega registreeriti 3-protsendiline langus. Küsitluse kohaselt usub enamik ameeriklasi, et nende riik liigub „valel teel” ja majandus on endiselt kodanike peamine probleem. Trumpi toetusreiting on 2025. aastal majandusprobleemide tõttu veidi langenud. Märgitakse, et ameeriklased on mures oma kulutuste ja inflatsiooni pärast, kuigi üks Trumpi kampaanialubadustest oli nende probleemide lahendamine. Uuring, mis viidi läbi veebis 20. novembrist 8. detsembrini, hõlmas 20 252 täiskasvanut, sealhulgas registreeritud ja registreerimata valijaid, veamarginaaliga pluss-miinus 1,9 protsendipunkti. Nagu Ukrinform teatas, näitas Donald Trumpi presidendivalimiste reiting USA-s oktoobris taas ühte madalamat toetustasemet ameeriklaste seas viimastel päevadel.
14. Mitmetes Iraani linnades on massiliselt ilmunud lendlehti pakkumisega liituda vene armeega 20 000 dollari eest „sularahas” ja umbes 2000 dollari eest kuus. Nagu Ukrinform teatab, teatas sellest Ukraina Riikliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu Desinformatsiooni Võitluse Keskus. Reklaamid viivad 2025. aasta novembris loodud Telegrami kanalile, kus värbamine toimub mitmes keeles. Värbaja, kellega ajakirjanikud rääkisid, teatas otse, et kampaaniat koordineerib venemaa pool Iraani territooriumil. „Vaatamata venemaa saatkonna katsetele Iraanis oma seotust eitada, on see tüüpiline element venemaa Föderatsiooni süstemaatilises värbamisvõrgustikus, mis on aastaid otsinud palgasõdureid vaestest ja kriisis riikidest,” märkis keskus.
Iraan on oma majandusliku olukorra, kõrge tööpuuduse ja suure hulga Afganistani pagulaste tõttu üks haavatavamaid sihtmärke, keda sellised skeemid sageli sihtmärgiks võtavad. Iraanis toimunud värbamine ei ole üksikjuhtum, vaid osa laiemast venemaa strateegiast, mille eesmärk on kompenseerida suuri kaotusi ja valmistuda uuteks pealetungivateks operatsioonideks. Luureandmete kohaselt on venemaa juba värvanud vähemalt 18 000 välismaalast 128 riigist, sageli pettuse, surve või rahalise ärakasutamise teel. Nagu Ukrinform teatas, käivitas venemaa ulatusliku palgasõdurite värbamiskampaania Kagu-Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, maskeerides seda koostööks valitsuste ja julgeolekuasutustega.
15. Lühiuudised
Soome korraldab venemaa ohu teemalise tippkohtumise. Järgmisel nädalal kutsub Soome kokku NATO idatiiva riikide kohtumise, et leppida kokku sügavamas kaitsekoostöös ja ühtses seisukohas EL-i raames vastuseks venemaa jätkuvale agressioonile.
Poola välisminister Sikorski kritiseeris Ungari peaminister Orbánit tema vastuseisu pärast külmutatud venemaa varade kasutamisele, naljatades: „Viktor sai oma Lenini medali.” Ungari välisminister vastas: „Meid ei lohistata teie sõtta.” Sikorski vastas: „Sõda ei tule, kui venemaa uuesti sisse ei tungi, aga tundub, et seekord olete te nende poolel.”
Tuvastatud on umbes 100 kg kaaluv venemaa Shahedi droon, mis on varustatud kahe lõhkepeasüsteemiga. Arvatakse, et lõhkepea koosneb kahest 50 kg kaaluvast laengust, mis viitab võimalikele modifikatsioonidele, mille eesmärk on suurendada plahvatuslikku tulemust ja hävitusvõimet.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal