14. septembril postitas Calamus taas, kuid seekord konkreetse väitega, et Poolas lavastati drooni allakukkumine ja „allikate“ hinnangul olevat see Ukraina provokatsioon: „Poola farmis lavastatud „Gerbera“ drooni intsident? Poola talus kanakuudi katusel märgatud „Gerbera“ drooni fotod on tekitanud elavat arutelu. (…) Allikate hinnangul pole tegu mitte juhusliku kukkumisega, vaid Ukrainast Poolasse toodud juba alla kukkunud drooniga, mida kasutati lavastatud fotosessiooniks.“

Kuvatõmmis Facebookist

15. septembril postitas EKRE liige Kalmer Johanson kuvatõmmise kasutaja Vaike privaatsest postitusest: „Mitmete teadete kohaselt valmistati väidetavate „Vene“ droonide Poola lendamist hõlmav operatsioon Kiievis ette. Keskgrupi autorite andmetel monteeriti Ukraina „Geran“ droonid väidetavalt õigel hetkel rusudest uuesti kokku provokatsiooni eesmärgil.“

Samas postituses seisab: „Leedu palub NATO-I mitte astuda Venemaaga sõtta.“

Facebooki andmetel on postitasu jagatud kokku vähemalt 82 korda.

10. septembri ööl korraldas Venemaa ulatusliku drooni- ja raketirünnaku Ukrainale. Vähemalt 19 drooni tungis samal ajal Poola õhuruumi. Poola taotles hiljem NATO artikkel 4 kõneluste käivitamist.

Poola kaitseminister Władysław Kosiniak-Kamysz nimetas droone Venemaa omadeks.

Poola relvajõudude operatiivjuhtkond (DO RSZ) teatas 10. septembril, et droonid tulid Venemaalt: „Tähelepanu, tänase Venemaa Föderatsiooni rünnaku käigus, millega sihiti Ukrainas asuvaid objekte, rikuti korduvalt meie õhuruumi droonitüüpi objektidega.“

Poola peaminister Donald Tusk teatas korduvalt, et tegu oli Vene droonidega. Samuti teatas ta DO RSZ-le tuginedes, et suur osa droonidest sisenes Poola Valgevene territooriumilt.

NATO peasekretär teatas ametlikus NATO seisukohas, et „arvukad Venemaalt pärit droonid rikkusid Poola õhuruumi“. Euroopa Liit teatas samuti, et Poola õhupiiri rikkusid Venemaa droonid.

Droon Bychawka Trzecia külas

Foto droonist „kanakuudi katusel“ pärineb kohaliku meedia järgi Bychawka Trzecia külast, mis asub Lubini linnast umbes 25 km lõunas. Poola politsei teatel maandus suur osa Vene droonidest just Lubini ümbrusse.

Poola valitsus avaldas 10. septembri õhtul loetelu paikadest, kust politsei, päästeamet ja piirivalve on leidnud allakukkunud droone või nende jäänuseid. Üks neist oli Bychawka Trzecia küla.

Kohaliku meedia teatel leidis külaelanik 10. septembril töölt koju tulles oma jänesekuuri pealt kahjustamata drooni, millest teatas kohe ametivõimudele. Omaniku sõnul võis droon riivata elektriliini kuuri kohal ja ja seejärel kukkuda. Droonil oli näha teibiga tehtud parandusi. Kohale saabusid politsei, tuletõrje, meditsiinibrigaad ja sõjaväepolitsei. Objekt võeti valve alla ja määrati mitmesaja meetri raadiuses turvatsoon.

„See droon on terve. Need ei ole tükid, vaid terve objekt,“ ütles Lublini regionaalprokuratuuri prokurör Beata Syk-Jankowska portaalile Fakt. „See maandus farmitarvikutele. Kohapeal toimub prokuröri osalusel sündmuskoha ülevaatus.“

Portaal lubin112.pl avaldas galerii sündmuskohalt, millelt on näha drooni erinevate nurkade alt.

Pole ühtegi tõendit selle kohta, et Bychawka Trzecia külla kukkunud droon oleks mingil moel Ukrainas rusudest kokku monteeritud ja meelega toodud Poola. Sellised väited pärinevad Venemaa propagandaportaalidest.

Kalmer Johansoni jagatud postituse tekst väidetava „Kiievi operatsiooni“ kohta pärineb Hersonile suunatud Venemaa propagandaportaalist Tavria. Postituse tekst on täies mahus tõlgitud vene keelest.

Kuvatõmmis propagandaportaalist Tavria

Venemaa on täiemahulise sõja algusest levitanud narratiivi väidetavast Ukraina provokatsioonist ja plaanist „tõmmata NATO sõtta“. Viimati levis selline väide augustis, kui Poolas Osiny külas plahvatas Venemaa droon.

Mis puudutab väidet, et „Leedu palub NATO-I mitte astuda Venemaaga sõtta,“ siis tegelikult ütles Leedu välisminister Kestutis Budrys Vene droonirünnaku päeval Reutersile: „Venemaa droonide sissetungid NATO liikmesriikide õhuruumi võivad viia olukorrani, kus hakatakse kasutama sõjalist jõudu üksteise vastu.“

Budrys ütles, et Venemaal lasub vastutus vältida sõjaliste droonide lendu NATO territooriumile ning NATO „peab saatma Venemaale selge sõnumi, et tegemist on millegagi, mis võib eskaleeruda. Kõigi huvides on seda vältida – ka Venemaa huvides.“

Budrys lisas, et NATO peaks töötama ka selle nimel, et tugevdada õhutõrjet Balti riikides ja Poolas, mis kõik piirnevad Venemaa või Valgevenega.

Seega hoiatas minister Venemaad eskalatsioonide eest, mitte ei palunud „NATO-l Venemaaga sõtta mitte astuda“.

Otsus: vale. 10. septembril Poola õhuruumi sisenenud droonid tulid Venemaalt. Puuduvad igasugused tõendid väidetava Ukraina lavastuse või provokatsiooni kohta. Väited Ukraina süüst pärinevad Venemaa propagandakanalitest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri

Loe kommentaare (14)