Jõulupuhkuse ajal soovitan aga mitte piirduda ühe või kahe raamatuga, vaid võtta ette mõni hubane ja turvaline sari, miks mitte varem juba korduvalt loetud, ja lugeda see järjest ühe hooga läbi. Eriti hästi sobivad selleks klassikalised lasteraamatud: «Roheliste Viilkatuste Anne», «Väike maja preerias», Muumi- või Narnia-lood. Uuemast kraamist «Harry Potter» ja «Nevermoor», kus igas osas kirjeldatakse mõnda eriliselt ilusat ja maagilist jõulupidu.
Manona Paris, «Meie taluköök. Hakka uuesti elama». Foto: Raamat
Hea rahustav lugemine jõulusaginasse on Manona Parise «Meie taluköök». Vana talumaja tinistab pealinna töönarkomaani paigale. Looduse rütmis aeglane samm, karged hommikud koos ahjukütmisega, vanad retseptid, mis on ka raamatusse lipsanud ja mida viimaks tekib aega katsetada, ning omaenese kuplialuse tuulutamine. Ja kuigi autor veab kaasas naiste igavest kolmainsust, suudab ta sellest kirjutada nii mõnusa rahuga, et mõtled isegi, et ah, kukele need ülekilod, vananemine ja menopaus – elame veel.
Lisaks soovitan raamatut «Minu külas Islandil ja minu külas Kreekas», autor Kätlin Kaldmaa.
Kaks paralleelset kulgemist krõbekuumas Kreekas ja mõnevõrra jahedamal Islandil. Armastusepallikesed, heeringatuul ja uusaastaööl ringi liikuv peidurahvas lükkavad mõtted veerema. Tekst on napp, aga sõnad kaunid ja mõte suur, nagu ühel õigel raamatul võikski olla.
Keeletoimetaja Riina Tobias:
Mika Keräneni raamat «Minu Karjala. Dam, di-di-dam!». Foto: Repro
Soovitan raamatut «Minu Karjala». Mika Keräneni muhe jutustamisstiil viib meid põhjanaabrite pealinnast pool tuhat kilomeetrit itta, Vene piiri äärde. Seal asuvad Kalevala laulumaad, kus on käinud inspiratsiooni ammutamas Soome kuulsaimad kunstnikud ja heliloojad. Seal on puutumatud ürgmetsad, hiigelsood ja kaunid kalajärved. Talvel on seal nii palju lund ja pakast, et kohe on.