Lühidalt. Üldjoontes on ÕSi koostamisel lähtutud eelmisest ÕSist, aga mõned muutused on, näiteks oleme uuendanud sõnavalikut. ÕSist on välja jäänud näiteks hulk harvu, vanamoelisi ja murdesõnu ning väljendeid, samuti vulgaarsed sõnad ja väljendid. Samamoodi oleme rehitsenud vanamoelisi lausenäiteid, mis ei sobitu tänapäevaste hoiakutega. Muutunud on ka ÕSi ja erialakeele suhe – uues ÕSis on esitatud üldjuhul need oskussõnad, mis käibel ka üldkeeles. Rohkem kui varem on ÕSis kohanimeinfot: kokku ligi 7000 kohanime, sh kõik Eesti 4500 ametlikku asulanime.

  • ÕSi üldine ülesehitus sarnaneb eelmise ÕSi omaga: esitatud on märksõna, käänamis- ja pööramisinfo lühikujul, stiili- jm märgendid, valik tähendusvihjeid, näitelaused, liitsõnade ja tuletiste loendid, võrdevormid.

  • ÕSi selgitused ja soovitused on esitatud sõnaartikli lõpus ja on paari lausega lahti kirjutatud. Need sisaldavad andmeid sõna sobivuse, päritolu, moodustusviisi, kasutussageduse jm kohta.

Otsus ÕS paberile trükkida sõltub paljuski keelekasutajate vajadustest, märgib eesti keele instituut Praegu oli vaja ÕSi trükkida eeskätt sel põhjusel, et eesti keele riigieksamitel saab kasutada vaid raamatu kujul olevat ÕSi. Samuti ei tohiks alahinnata ÕSi sümboolset väärtust – leidub piisavalt inimesi, kes soovivad vastse ÕSi paigutada oma raamaturiiulile varem ilmunud ÕSide kõrvale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare