USA president Donald Trump allkirjastas esmaspäeval täitevkorralduse, millega kuulutatakse fentanüül massihävitusrelvaks. Presidendi otsus laiendab dramaatiliselt USA valitsuse volitusi võidelda selle narkootikumiga, mille üledoosi tõttu sureb igal aastal kümneid tuhandeid ameeriklasi.
Selle sünteetilise opioidi niimoodi määratlemine annab märku Trumpi kavatsusest käsitleda fentanüüli mitte ainult ohuna rahvatervisele, vaid riikliku julgeolekuohuna, mis on võrdne keemiarelvaga, kommenteeris uudisteagentuur Reuters.
Presidendi täitevkorraldus tugevdab survet kuritegelikele jõukudele, kes on Trumpi sõnul pühendunud USA uimastitega üleujutamisele, annab Pentagonile õiguse abistada õiguskaitseorganeid ja võimaldab luureagentuuridel kasutada narkokaubitsejate vastu vahendeid, mis on tavaliselt ette nähtud relvade leviku tõkestamiseks.
“Me liigitame fentanüüli ametlikult massihävitusrelvaks, mis see ka on,” ütles Trump Valge Maja üritusel, kus austati sõjaväelasi, kelle ülesandeks on aidata politseil kaitsta USA lõunapiiri Mehhikoga. “Nad üritavad meie riiki uimastitega hävitada,” lisas president.
“Ebaseaduslik fentanüül on pigem keemiarelv kui narkootikum,” öeldi Trumpi korralduses.
Trumpi varasem otsus kuulutada narkokartellid välismaisteks terroristlikeks organisatsioonideks on juba avanud ukse USA sõjalistele meetmetele nende vastu. Alates septembri algusest on Trumpi administratsioon Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas kahtlustatavate narkolaevade vastu korraldanud üle 20 rünnaku, tappes üle 80 inimese.
Õiguseksperdid ütlevad, et rünnakud võivad olla ebaseaduslikud. Avalikkusele on avaldatud vähe või üldse mitte tõendeid selle kohta, kas rünnatud paadid vedasid narkootikume või miks need oli vaja põhja lasta, selle asemel et neid peatada, nende last arestida ja pardal olijaid üle kuulata.
Kolmapäeval avaldatud Reutersi/Ipsose küsitlus näitas, et üsna paljud ameeriklased ei toeta USA sõjaväe korraldatavaid narkolaevade-vastaseid rünnakuid, sealhulgas umbes viiendik Trumpi vabariiklastest.
Trump on korduvalt ähvardanud korraldada rünnakuid ka maismaal Venezuelas, Colombias ja Mehhikos, et võidelda narkokaubandusega. Eelmisel nädalal avaldatud ulatuslikus strateegiadokumendis ütles Trump, et tema administratsiooni välispoliitika keskmes on USA domineerimise taaskehtestamine läänepoolkeral.
Mehhiko on USA-sse suunduva ebaseadusliku fentanüüli suurim allikas. Paljud uimasti tootmiseks kasutatavad kemikaalid pärinevad Hiinast.
See on üledoosist tingitud surmade peamine põhjus Ameerika Ühendriikides, kuna fentanüül on isegi väikestes kogustes piisavalt tugev, et tappa inimene üledoosi korral väga kiiresti.
Politico: otsus võib anda aluse Venezuelasse tungimiseks
Kuigi narkootilise aine kuulutamine massihävitusrelvaks on enneolematu samm, on fentanüüli suhtes seda varemgi arutatud, märkis väljaanne Politico. President Joe Bideni administratsioonile olid sellise üleskutse teinud mõlema partei nimetatud prokurörid.
Sünteetiline narkootikum, millel on piiratud legaalne farmakoloogiline kasutus, jõuab Ameerika Ühendriikidesse peamiselt Mehhiko kaudu, kus narkokartellid toodavad fentanüüli, kasutades Hiinast imporditud lähteaineid. Fentanüüli tootmine õitseb ka Kagu-Aasia nn Kuldse Kolmnurga piirkonnas, mille moodustavad Laos, Myanmar ja Tai. Fentanüüli saab hõlpsasti valmistada ajutistes laborites, mis teeb võimude jaoks veelgi raskemaks selle tootmisega võitlemise.
Samal ajal on administratsioon süüdistanud Venezuelas tegutsevaid kartelle fentanüüli salakaubaveos Ameerika Ühendriikidesse, et õigustada surmava jõu kasutamist väidetavate narkolaevade vastu Kariibi meres. Venezuelat peetakse küll kokaiinikaubanduse keskuseks, kuid mitte ülemaailmse fentanüüli salakaubaveo peamiseks panustajaks.
Fentanüüli massihävitusrelvaks kuulutamise ajastus on silmatorkav, kuna kasvavad spekulatsioonid, et USA valmistub korraldama Venezuela pinnal väidetavate narkokaubanduse sihtmärkide vastu maismaarünnakuid osana oma survekampaaniast Venezuela presidendi Nicolás Maduro vastu. Fentanüüli kuulutamine massihävitusrelvaks annaks USA-le täiendava õigusliku põhjenduse sõjalise jõu kasutamiseks Venezuela vastu, märkis Politico.
Väiteid, et Iraagi valduses on massihävitusrelvad, kasutati õigusliku põhjendusena 2003. aastal sissetungiks sellesse riiki ja selle toonase juhi Saddam Husseini kukutamiseks president George W. Bushi administratsiooni ajal.
USA on varem korraldanud sõjalisi rünnakuid ka Colombia ja Mehhiko narkokartellide vastu ning on oodatud, et USA pöörab lõpuks oma tähelepanu Venezuelast eemale nende riikide rühmituste ohtudele.