Eesti jaoks on julgeolekupilt märksa lihtsam kui mõnes teises ilmakaares asuva liitlase jaoks. Meie ohumaatriksis on ainult üks rida: Venemaa. Ei ole segadust, ei ole kõrvalteemasid. See selgus on kujundanud iga otsuse meie kaitseplaneerimises – iga hanke, iga väljaõppetsükli, iga mobilisatsiooniplaani. Kui heidutus peaks läbi kukkuma, siis seisame Venemaaga silmitsi esimesest sõjatunnist alates, kirjutab kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm.
Eesti julgeolekupilt on haruldaselt selge: meil on üks potentsiaalne vastane ja kogu kaitseplaneerimine on üles ehitatud sellele arusaamale. See lihtsus ei tee aga valikuid kergemaks, vastupidi – see sunnib maaväge muutuma väikeriigi pabertiigrist massiarmeeks, mis peab suutma sõdida esimestest tundidest alates.
Endine kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor reservis Veiko-Vello Palm selgitab, kuidas on Eesti oma sõjapidamise viisi ümber kujundanud, millist rolli mängivad selles reservväelased, välkõppused, diviis ja droonid ning miks on «piisavalt hea mass» olulisem kui särav rahuaja pilt.