UP märgib, et teisisõnu sõltub Zelenskõi kui poliitiku tulevik otseselt sellest, kas ta suudab tõmmata otsustavalt piiri enda ja teda ümbritsevate inimeste vahele, kelle käed osutused põhjalikult määrituks sõja ajal varastatud rahaga.
Tähtis samm selles suunas on presidendikantseleile uue juhi nimetamine. UP kirjutab, kelle vahel Zelenskõil valida on.
UP teatas oma allikatele presidendikantseleis viidates, et võimuerakonna Rahva Teener parlamendifraktsiooni esimees Davõd Arahhamija rääkis Zelenskõile pikalt ja argumenteeritult, et presidendikantselei juhiks ei saa nimetada ei teda, Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalituse (HUR) ülemat Kõrõlo Budanovit ega asepeaministrit Mõhhailo Fedorovi, sest nii tuleks välja, et nad on seda ametit taga ajanud, mitte tahtnud head kõigile. See jutt jõudis aga nimetatud isikute kõrvu, kes küsisid UP teatel Arahhamijalt närviliselt, miks ta nende vastu töötab. Selgus, et samal ajal, kui Arahhamija püüdis teha kaitseminister Denõss Šmõhali ainsaks vastuvõetavaks kandidaadiks, olid Fedorov ja Budanov juba saanud peamisteks kandidaatideks.
„Lõppude lõpuks ei ole kellelegi eriti põhimõtteliselt tähtis, kellest kantseleijuht saab. Nii valitsuses kui ka raadas on kõigile tähtis ainult see, et see inimene ei püüaks saada „uueks Andriks“ ja panna paika filtreid nende suhtlemisele presidendiga. Et keegi ei pääseks Zelenskõi juurde presidendikantselei teisel korrusel (seal asub kantseleijuhi kabinet – toim) kummardamas käimata,“ ütles üks UP allikas.
Et Zelenskõid uuesti ei isoleeritaks, püütakse luua mingit mitteametlikku konsultatiivorganit, kuhu kuuluksid ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk, Arahhamija ja võib-olla keegi valitsusest – peaminister Julia Svõrõdenko ja näiteks majandusminister Oleksi Sobolev – Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Vassõl Maljuk, HUR-i juht Budanov ja teised ning president ise koos uue kantseleijuhiga. Seal langetataks strateegilisi otsuseid.
Zelenskõi ise on öelnud, et keegi neist, kellega ta on presidendikantselei juhi ametist rääkinud, ei ole keeldunud.
UP teatel on kandidaate kokku vähemalt viis.
Algusest peale olid kõige vähem tõenäolised Jermaki asetäitja, polkovnik Pavlo Palissa ja asevälisminister Serhi Kõslõtsja. Mõlemad on kitsast valdkonnast ja neil ei jätku kaalu, et hoida presidendikantseleid võtmetähtsusega mõjukeskusena, märgib UP. Kolmandaks on olemas tõenäosus, et Kõslõtsja saab küll ametikõrgendust, aga siis välisministriks, sest UP andmetel arutatakse praeguse välisministri Andri Sõbiha Varssavisse suursaadikuks saatmist.
Teistel põhjustel, aga mitte vähem kindlalt, saab UP sõnul kinnitada, et presidendikantselei juhiks ei saa Šmõhal.
„Denõss alles läks kaitseministeeriumi. Ja ta hoiab seda positsiooni kindlalt. Ja asjaomane komitee raadas ja inimesed kindralstaabis on kõik vastu sellele, et Denõss kaitseministeeriumist üle viia, ta on seal kõik endaga sidunud,“ ütles mõjukas rahvasaadik.
Lisaks sellele pidas Šmõhali silmas ka Zelenskõi, kui vastas ajakirjaniku küsimusele presidendikantselei uue juhi kohta, et ei taha „valitsust lagundada“.
Seega jääb reaalseid kandidaate UP teatel alles kaks: Fedorov ja Budanov. UP märgib, et valik nende vahel on Zelenskõi jaoks üks viimase aja raskem.
UP teatel näitaks Fedorovi valimine Zelenskõi usku, et ta suudab veel järgmised presidendivalimised võita. Fedorov juhib Zelenskõid ja Rahva Teenrit juba pikka aega poliittehnoloogilises mõttes. Oma isiklikke poliitilise ambitsioone ega reitingut Fedorovil praegu ei ole, mistõttu ehitab ta valimisstrateegiaid Zelenskõile, mitte endale, kirjutab UP. Ainsaks Fedorovi puuduseks peab UP seda, et ta on meelestatud liiga kiiretele reformidele presidendikantseleis, milleks Zelenskõi enam valmis ei ole.
Budanov on Zelenskõi silmis aga just see inimene, kes suudab tagada strateegilise status quo, märgib UP. Jutt ei käi mitte süsteemi stabiliseerimisest mõneks kuuks, vaid millestki palju suuremast kuni võimu rahumeelse üleandmise ja isikliku julgeoleku tagamiseni juhul, kui Zelenskõi otsustab uuesti presidendiks kandideerida. „Tinglikult rääkides võib Zelenskõi mõelda ka sellest, kuidas säilitada koht ajalooõpikutes ilma NABU (Ukraina korruptsioonitõrjebüroo – toim) või FBI kahtlustuseta, mitte ametist Bankoval (Ukraina presidendikantselei asukoht Kiievis – toim),“ kirjutab UP.
UP teatel on presidendikantseleisse üleminek ambitsioonika Budanovi jaoks huvipakkuv mitmel põhjusel. Esiteks oleks see tema esimene poliitiline ametikoht ja teiseks annaks see talle kui mitte ametliku, siis tegeliku kontrolli rahuläbirääkimiste üle. HUR-i juht võib kasutada seda trampliinina poliitilise karjääri alustamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)