Pärnu lennujaama alale e-metanoolitehast rajav Destiny Energy Singapore kavatseb tootmist alustada juba 2028. aastal. Tallinna Lennujaam loodab teenitava hoonestusõiguse tasu abil rahastada regionaalsete lennujaamade tegevust.

Rahvusvaheline energiaettevõte Destiny Energy Singapore, mis rajab Pärnu lennujaama alale e-metanooli tootmisüksuse, tutvustas teisipäeval oma plaane lähemalt.

Ettevõtte juht ning Pärnu P2X Hub OÜ juhatuse esimees Vijay Sirse rääkis pressikonverentsil, et tal on energeetikas aastakümneid töökogemust ning valik Eestisse tootmine rajada oli mõneti lihtsalt juhus, aga mitte ainult. Ta tõi esile Eesti soodsa asukoha Põhjamaade ja Balti riikide vahel ning plussiks on ka Euroopa Liitu kuulumine.

Ka tõi Sirse esile, et metanool on üsna kergesti käsitletav aine, mida pole keeruline hoida ega transportida ning see ei vaja spetsiaalseid jahutussüsteeme, sest on vedel toatemperatuuril.

Rohemetanooli puhtaima vormi e-metanooli tootmise kohta ütles Sirse, et on vale arvata, nagu selles oleks midagi täiesti uut, sest lõpp-produkt on ikka metanool ning ainus, mis muutub, on see, kuidas seda toodetakse. Tootmine põhineb täielikult taastuvenergial ja biogaasi tootmisel kokku kogutud süsinikdioksiidil.

Nimelt on Eestis juba olemas biometaani tehased, mis kasutavad farmides loomade väljaheidetest saadud biogaasi. Biogaas koosneb põhiliselt metaanist ja süsihappegaasist ning puhta metaani saamiseks need eraldatakse. Kui praegu võetakse kasutusele ainult metaan ning süsihappegaas jääb üle, siis e-metanoolitehase projektis kasutatakse süsihappegaas metanooli tootmiseks ära.

Eestis luuakse Sirse sõnul täiesti eraldiseisev tootmissüsteem, sest kohapeal on nii energiaallikad kui ka infrastruktuur ning sõltuvus välisallikatest on täiesti olematu.

AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike rääkis, et nad on aastaid otsinud võimalusi, kuidas regionaalsed lennujaamad suudaksid võimalikult palju ise tulu teenida, sest praegu toetab ettevõte teiste Eesti lennujaamade tegevust Tallinnast tulevatest tuludest ja oma panuse annavad ka riik ja omavalitsused.

“Meie suurim potentsiaal ongi Pärnu, seal on kõige rohkem maad, mille peal on võimalik muid asju teha,” selgitas Tuvike.

Nii jõutigi koostööni metanoolitehase rajaja Destiny Energy Singapore’iga.

“Projekti lähtekoht on see, et lennujaam jääb lennujaamaks, lennuliiklust saab seal ka tulevikus teha saama, peab olema ka laienemisruumi,” rõhutas Tuvike. “Oleme ka jälginud, et ohutusmeetmed oleks tagatud.”

Pärnu lennujaama alale luuakse päikesepark ning tehas saab energiat lisaks sellele ka lähedusse rajatavast tuulepargist, nii et see töötab sada protsenti rohelise energiaga.

Tehas peaks tootma aastas kuni 10 000 tonni e-metanooli, mida kasutatakse ennekõike laevanduses.

Pärnusse lisandub tehasega seoses 25-30 püsivat töökohta, ajutisi töökohti aga sadakond.  

Tehase rajamise investeeringumaht on 72 miljonit eurot, 8,6 miljonit eurot sellest annab Euroopa Liidu innovatsioonifond. Tootmist plaanib üksus alustada 2028. aastal ja Sirse tõdes, et ajakava on üsna pingeline, kuid usutavasti suudetakse selles püsida.