Harju maakohus mõistis 2024. aastal Tallinna vanglas oma kambrikaaslase Karlos Kolgi tapnud Marek Madisoole liitkaristusena 15 aastat vangistust.
Lisaks tapmisele esitati Madisoole süüdistus sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja joobeseisundis, korduvas kehalises väärkohtlemises, erinevates varavastastes kuritegudes, korduvas vägivallas võimuesindaja vastu, keelatud tulirelva käitlemises ning vägistamises.
Kokku süüdistati Madisood 11 kuriteos, millest osad olid mitme-episoodilised.
Kõigis kuritegudes leidis kohtu hinnangul Madisoo süü tõendamist. Enamus kuritegusid oli toime pandud kavatsetult.
Tapmise puhul oli raskendavaks asjaoluks madal ajend ehk viha oma ohvri vastu.
Madisoo tapmise osas kahetsust ei väljendanud, küll aga edastas ta kohtule kirja, kus muuhulgas märkis, et uuesti tapmine on asi, mida ta meeleldi teeks. Seega on süüdistatav kohtu hinnangul ühiskonnale ohtlik.
Ühtlasi oli kohtus arutluse all Tallinna vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmine Madisoo poolt tapetud Karlos Kolgi lähedaste kasuks.
Kriminaalmenetluse raames esitati kohtule mitmed tsiviilhagid varalise kahju nõudes, millised kohus rahuldas täies ulatuses. Mittevaralise kahju ehk moraalse kahju nõudes esitati kaks tsiviilhagi, millised kohus rahuldas osaliselt.
Ohvri lähedastele mõistis kohus süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt Eesti Vabariigilt (justiits- ja digiministeeriumi kaudu) solidaarselt varalise kahju summas 3121,71 ja mittevaralise kahju kummalegi summas 22 000 eurot.
Menetluskuludena (sh tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud määratud kaitsjale makstud tasu osas) tuleb süüdistataval riigituludesse tasuda kokku 18 857,92 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.
2024. aasta 22. juunil leidsid Tallinna vangla ametnikud kambrist kinnipeetava Sem Karlos Kolgi surnukeha.
Surnukeha leiti vahistatute eluosakonna lukustatud kambrist, kuhu oli paigutatud lisaks hukkunule veel üks kinnipeetav – Marek Madisoo.
Kinnipeetavad olid viibinud samas kambris koos alates juuni algusest.
Vanglateenistus tutvub kohtuotsusega ja kaalub edasisi samme
Vanglateenistus teatas, et tutvub põhjalikult kohtu poolt esitatud argumentidega ning teeb otsuse võimaliku kohtuotsuse vaidlustamise osas selleks ettenähtud 30 päeva jooksul.
“Mõistame juhtunu traagilisust ja tunneme ohvri omastele sügavalt kaasa. See juhtum on emotsionaalses mõttes raputanud nii avalikkust kui ka kogu meie organisatsiooni. Viimane tapmine Eesti vanglates oli üle 13 aasta tagasi. See näitab, et Karlos Kolgi tapmise puhul oli tegu erandliku sündmusega, mitte näitega süsteemi ja protseduurireeglite vildakusest,” sõnas vanglateenistuse juht Rait Kuuse.
Ta rõhutas, et vanglad kasutavad kõiki võimalikke meetmeid, et tagada oma territooriumil maksimaalne turvalisus, kuid märkis, et tõsiste käitumisprobleemidega inimese tegusid ei ole alati võimalik täpselt ennustada ja ennetada.
“Tapmise eest vastutab teo toimepanija ja kohus on talle ka karistuse mõistnud,” lisas Kuuse.
Ta tõdes, et öösel aset leidvad intsidendid on vanglates ühed raskemini ennetatavad sündmused, sest need toimuvad suletud kambrites, sageli ilma eelnevate hoiatusmärkideta ning ajavahemikel, mil järelevalvet ei ole võimalik teha kambrisse sisenemata või pidevalt ukse taga viibimata.
Vanglateenistuse juht märkis, et pärast seda juhtumit viis justiits- ja digiministeerium läbi teenistusliku järelevalve, mille tagajärjel tõhustas Tallinna vangla oma töökorraldust ja järelevalvemeetmeid.
16. detsembri seisuga kannab Eesti vanglates karistust 1628 inimest, kellest 389 on vahistatud. Tallinna vanglas on 895 kinnipeetavat, kellest 200 on vahistatud. Kriminaalhooldusele on allutatud 2783 inimest, kellest 105 on elektroonilise järelevalve all.